Hääletusvõistlus "Kas tunned maad?" XVII - Karvased Eesti paigad

Hääletusvõistlus on selleks korraks läbi. Lõplikud tulemused olid järgmised:

1. Merle ja Lauri 37p
2. Mariliis ja Jürgen 32p
3.Triin ja Siim 31p
4. Kelli ja Taavo 24p
5. Lisette ja Villem 15p
6. Margaret ja Silver 8p

Katkestasid:
Linda ja Robin, Heli ja Urmo, Kaia ja Oliver

Pilte lõputseremooniast pärimusmuusikafestivali Roheliselt lavalt näeb siit.

Võistlejad jõudsid turvaliselt finišisse ja said vääriliselt premeeritud. #billyboyeesti#

Postimehest saab lugeda ka juttu.


Nagu iga aasta saabub juulikuu, tuleb taas ka hääletusvõistlus. Käes on aeg hakata selleks valmistuma! Seekord on võistluspunktid natuke omamoodi. Seega tuleb hääletamisel häbitunne alla suruda ja julgelt seiklusele vastu astuda! Punastavad põsed võib kuumava Päikese kaela ajada.

Selle aasta hääletusvõistluse teemaks on „Karvased Eesti paigad“. Sinna hulka kuuluvad juba ammu kõigile teada Karilatsi, Litsmetsa ja Tupenurme, aga ka tundmatumad kohad nagu Kärsa ja Tuti küla või hoopis Retsniku ja Mõrtsuka järv. Kõiki valikusse langenud kohti ühendab nende nimede fantaasiaküllasus, mõnikord kahemõttelisus, kuid teinekord, vastupidi, just väga selge tähendus. Altküla, Metsküla, Rannaküla ja Tammiku originaalsusega just ei hiilga, nüüd on aeg üle kaeda need kohad, kus esivanemad ennast tagasi ei hoidnud!

Registreerimine Hurda pargis* on esmaspäeval, 24. juulil kell 10.00–11.00. Osalejaid ootame lõppsihtkohta, Viljandi Pärimusmuusikafestivali rohelise lava juurde neljapäeval, 27. juulil hiljemalt kell 19.00. Vahepeale jääb terve Eesti!

Ürituse leiab ka näoraamatust.

Pilt on pärit 2006. aasta hääletusvõistluselt

HÄÄLETUSVÕISTLUSE REEGLID

1. Starti lubatakse ainult segapaarid (st üks meessoost ja teine naissoost liige või üks naissoost ja teine meessoost liige), kes peavad end mõlemad võistluse alguses Looduskaitseringi Aidaraamatusse registreerima. Igal paaril peab olema fotoaparaat või muu pilti tegev atribuut, millega punktides käimist tõendada.
2. Kõik osavõtjad peavad olema täiskasvanud ja täie mõistusega ning vastutama enda eest ise. Ringi korraldusmeeskonnal on õigus mitte starti lubada tegelasi, kes ruineeriksid Ringi või hääletajate mainet.
3. Võistluse start on esmaspäeval, 24. juulil kell 10.00 hommikul Tartus Pirogovi* platsilt. Hääletamist Tartust ei pea alustama esimesel päeval, vaid võib ka hiljem. Tähtis on võistkond registreerida.
4. Finiš on Viljandis Folgi Rohelise lava juures 27. juulil. Finiš suletakse 19.00. Kohtade pärast võistlevad need paarid, kes jõuavad finišisse enne kella 19.00. Lootusetult hilinenud paarid lähevad kirja kui katkestajad.
5. Ringi korraldusmeeskond koostab nimekirja objektidest, mida tuleks läbida. Võitnud on see paar, kes suudab läbida enim ülesantud objekte. Sama arvu objektide läbimise korral võetakse järjestuse aluseks finišeerimise aeg. Lõpp-protokolli lähevad kirja need paarid, kes on läbi hääletanud vähemalt 3 punkti ning on alustanud Tartust ja lõpetanud Viljandis.
6. Lubatud transport on ainult hääletamine. Igasugune ühistransport ja nn autojuhi kasutamine (a''la sõber tassib autoga) on keelatud. Lubatud on ainult linnasisene ühistransport ja praamid. Lähilinnade vaheline transport on lubatud, kui sinna sõidab linnaliinibuss nt Tallinn-Maardu.
7. Igast läbi hääletatud punktist tuleb teha foto, millel on vähemalt üks hääletajaist. Fotod on hiljem tõendiks, et punktid on tõesti läbitud. Lisaks palume igal paaril teha vähemalt üks foto, kus on peal mõlemad hääletajad. 
8. Soovituslikud abivahendid on Jaan Eilarti raamat "Kas tunned maad?" ja teedeatlas. Esimesed kiiremad registreerujad saavad ka Regio poolt atlased! Lisaks oleks tore kui iga hääletajapaar ka reisipäevikut peab, millest oleks võimalus hiljemalt katkendeid avaldada. 

Küsimuste ja murede korral pöörduda: lauratammiste@gmail.com, 53300339
                                                              pleyliisi@gmail.com, 5528245

*Kuna Piro park saab parasjagu uuenduskuuri, siis on sel aastal erandkorras algus Hurda pargis st Vanemuise tänaval Hurda mälestusmärgi juures (mitte Hurda tänaval, kus on ka park).


Läbimist ootavad punktid:

1.     Hurda park. Registreerumine ning teele saatmine ajavahemikus 10.00-11.00.

2.     Igavere küla (Tartumaa). Igavere on küla Tartu maakonnas Tartu vallas. Küla on kujul Igeteveri mainitud Henriku Liivimaa kroonikas, mille kohaselt ristis 1220. aastal Jogentaganas ringi liikunud Läti Henrik koos oma kaaspreestriga seal kohalikke inimesi. Tehke pilt Igavere vana poe ees. (58.530526, 26.772251)

3.     Ihaste (Tartumaa). Ihaste jaotub lõunapoolseks, varem rajatud Vana-Ihasteks ning sellest männimetsaga eraldatud kirdepoolseks Uus-Ihasteks. Linnaosa pindala on 424 ha. Tee pilt Ihaste sillast nii, et ka kinnimaja peale jääb (58.346093, 26.760041)

4.     Põrgu küla (Tartumaa). Lavasta ja fotografeeri kolme tee ristil kuradile hinge müümine. (58.464218, 27.028276)

5.     Mädajärv (Tartumaa). Rõngu külje all on järv, mis jagab oma nime veel seitsme järvega Eestis. Meie tahame aga ainult seda järve! (58.139066, 26.217220) Tee ebasünnis pilt järve kaldal!

6.     Mudajärv (aka Linajärv) (Tartumaa). Elva linna loodepiiril. Mudase põhjaga ja soiste kallastega maastikku ilmestav väikejärv. Tee pilt järve taustal (58.236969, 26.404756)

7.     Elva kohvik (Tartumaa). Tore kohvikutädi Ene kostitab teid oma kohvikus 27.juulil kella 10.00 kuni 16.30 omakeedetud supiga. Puhake jalga ja meelt karvastest kohtadest ning sööge kõht täis. Aadressiks on Pikk 8, Elva. (58.2252679, 26.4185456)

---

8.     Sülgoja küla (Põlvamaa). Tuntud ka kui Sülgäjä ehk Sülgaja küla asub Räpinast 3 km kagus. Lähimad külad on Räpina servas asuvad Sillapää ja Ristipalo, kirdesse jääb Võõpsu, kagusse jääb Varesmäe ning Suure-Veerksu lõunas. Küla kõrval metsas asub Põhjasõja lahingupaik, selle puhul taaslavastagem üks sõjatseen Kuuksi bussipeatuses. (58.079383, 27.485499)

9.     Ihamaru (Põlvamaa) on Põlvamaal Kõlleste vallas asuv küla. Küla lähistel paikneb Ihamaru Palojärv ja Väikene Palojärv ning voolab Ihamaru oja. Külas asub ka Viia-Jaani labürinditalu. Labürindid on pühad geomeetrilised kujundid, mida on kasutatud juba 3000...4000 aastat ja seda erinevates maailma paikades. Kuigi täpselt pole teada, mis eesmärgil kunagi labürinte ehitati, võib arvata, et need on mõeldud mediteerimise, enesessesüüvimise ja palvetamise ajal läbimiseks. Läbi mõni labürint ning jäädvusta läbimise protsess! (58° 3'32.86"N,  26°54'19.03"E)

10.   Orajõgi (Põlvamaa) Tuntakse ka Vardja jõena ja on Ahja jõe parempoolne lisajõgi. Klõpsa pilt teesillal nii, et ka sinise katusega kaunis Himmaste koolimaja jääks pildile.  (58.089689, 27.076489)

11.   Kärsa küla (Põlvamaa) - Kärsa küla koosneb kahest osast: edelapoolsest Mäe-Kärsast ja kirdepoolsest Ala-Kärsast. Rahvas kutsub neid Mäeküläks ja Alaküläks.1816-1834 olid nende ametlikud nimed Ober-Kersa ja Nieder-Kersa. Külanimi on ilmselt tekkinud sõnast “kärss”, mis oli esialgu talupoja lisanimi. Omaette piirkondadena eristuvad veel Arramäe ja Kahrukurm läänes, Karjamaa edelas, Mäkipäälne ehk Popsikurm lõunas ning popsitaredega Salatski ja Sulbikurm idas. Heida pilk peale 19. sajandi II poolest pärinevad kõrtsihoonetele ning jäädvusta kõrtsihoone juures vabalt valitud pilt kas enne kõrtsi minekut või pärast sealt tulekut. 58°11'25.69"N,  27° 5'4.58"E

12.   Veriora mõis (Põlvamaa) - Veriora nime on esmakordselt kirjalikult mainitud 1638.a. rootslaste maarevisjoni andmetel. Veriora ümbrus on ajalooliselt kuulunud pikka aega Räpina kihelkonda Võru maakonnas. Vene – Liivi ja Rootsi – Poola sõdade ajal on Veriora kandis suuri lahinguid peetud, mille järgi Veriora (algselt Verioja) ka oma nime olevat saanud. Veriora mõis ehitati Veriora küla asemele XVII sajandi lõpul. Põlisteks Veriora mõisa omanikeks oli von Rothide perekond. Vanim nimetatud suguvõsast, keda rahvas veel mäletab, oli August von Roth. Mainitud mõisniku ajal algas Veriora vallas talude päriseks ostmine. Tee pilt mõisahoone taustal. 57°58'25.50"N,  27°21'36.34"E

13.   Kliima küla (Põlvamaa). Küla asub Orava vallas Tartu-Petseri raudtee ääres.Külas on tegutsenud pood! Kliima külast Pura talust on pärit kirjanik ja reservis sõjaväelane (kolonelleitnant) Leo Kunnas. Tee pilt külas nelja tee ristis -  57.865880 N, 27.479912 E

---

14.   Litsmetsa (Võrumaa). Litsmetsa on nime saanud karjamõisa järgi, mis kuulus Vana-Antsla mõisa alla. Karjamõis on esimest korda tähistatud Ludwig August Mellini 1798. aasta kaardil, aga talu oli samas kohas juba 1685. aasta kaadil. Varaseim nimekuju ei seostu metsaga, vaid hoopis isanimega Mats. Nimelt on seda kohanime esmamainitud 1688, kui nimetati talumeest Litze Mattsi Tiet. Pole teada, kas seda hääldati 'litse' või 'liitse'. Wiedemanni sõnaraamatus on sõna liitsma'muljuma, maadligi või katki suruma' ja sõna litsik, mida kasutati kokkuvajunud leiva kohta. Seetõttu võiks Litsmetsa kohanimi seostuda jõeäärse märja ja tihenenud pinnasega. Teine võimalus on oletada kohanime tulenemist lätimaastikukohanimest:  līcis tähendab lisaks lahele jõekääru ja jõekäärus olevat maad. Päritolu sõnast lits pole välistatud, näiteks Otepää kihelkonnas on Litsikuusik, aga Võrumaa nimedes on tavalisem sõna lita kasutamine, näiteks Litasild. Litsmetsa taheti 1970-ndatel Liismetsaks ümber nimetada, kuid nimemuutuse kulukuse tõttu lükati Antsla külanõukogu esimehe palve tagasi. Litsmetsas asub ka Teises maailmasõjas hukkunute auks püstitatud mälestussammas. Jäädvusta end Litsmetsa bussipeatuses liitsdes või koos litsikuga - võimalusel lausa mõlemaga!  57°45'41.84"N,  26°37'26.51"E

15.   Nilbõ küla (Võrumaa). Enne Otsa küla vasakule keerates ootab ees Nilbõ küla, kust ei puudu ka üks Nilbe oja. Tee Nilbõ küla teeristis üks õige nilbõ pilt! 57.765396 N, 26.834281E

16.   Juba küla (Võrumaa). Juba küla esmased andmed pärinevad juba 1810ndatest aastatest, kui Nursi riigimõistalt eraldati juba 2 talukrunti praguse Juba küla territooriumle. Juba tollal kuulus Juba küla juba Rõuge kihelkonna alla. Juba küla  on juba oma ülesehituselt hajaküla, mis on juba iseloomulik Lõuna-Eestile. Võru linna on juba ainult ca 5 km. Juba mõis asutati samuti juba 1812. aastal. Mõis on juba erinevatel aegadel kuulunud juba nii von Freymannide kui ka von Mölleritele. Külas on juba ka Juba järv. Kui Te juba seal olete, tehke juba üks pilt ka, juba koha mõisa jurues. Või tehke juba kaks.  Juba küla esmased andmed pärinevad juba 1810ndatest aastatest, kui Nursi riigimõistalt eraldati juba 2 talukrunti praguse Juba küla territooriumle. Juba tollal kuulus Juba küla juba Rõuge kihelkonna alla. Juba küla  on juba oma ülesehituselt hajaküla, mis on juba iseloomulik Lõuna-Eestile. Võru linna on juba ainult ca 5 km. Juba mõis asutati samuti juba 1812. aastal. Mõis on juba erinevatel aegadel kuulunud juba nii von Freymannide kui ka von Mölleritele. Külas on juba ka Juba järv. Kui Te juba seal olete, tehke juba üks pilt ka, juba koha mõisa jurues. Või tehke juba kaks. 57°49'37.53"N,  26°56'32.27"E

17.   Juraski (Võrumaa) - Juraskis ootab teid ees eksklusiivne ja pöörane hõljukisõit. Hõljumiseks tasub kohale minna 10.00 ja 20.00 vahel (kehtib igal võistluspäeval). Peremees Vello ootab teid ja oluline on ka pisut oma saabumisest ette teatada - vähemalt tund, ideaalis 2-3 tundi ette, kui see on võimalik. Hõljukimees Vello:  5647 3584. Õige koha leidmiseks tasub otsida lipuväljakut (ja tabades iseenda äraeksimist, tasub samuti Vellole helistada). 57.744278, 27.242482

18.   Kaku küla, Lasva vald (Võrumaa)-Kaku küla asub Sooküla ja Noodasjärve lähedal. Tee kaku külas pilt kakuga või traktoril (soovitavalt liikuval traktoril koos traktorijuhi endaga)  57°49'40.01"N,  27°11'9.49"E

19.   Kaku küla, Rõuge vald (Võrumaa)- Kaku küla 2.0. Seekord taba pilt järve kaldal. Parem oleks et kahe kakuga. Vastasel juhul pea peal.  57°47'20.83"N,  26°53'54.63"E

---

20.   Kiimamägi (Valgamaa) - teha künka otsas vastavateemaline lavastuspilt 57.898636 25.879261

21.   Mudajärv  (Valgamaa) 57.693833 26.32615 - üks kosutav päev mudaravilas.

22.   Nüpli (Valgamaa) Nüpli on küla Otepää vallas, kus asub ka Väike-Munamäe Suusakeskus. Teie aga minge hoopis veidi küla piiridest väljas asuva Väike-Munamäe tippu ja nautige hingematvalt kaunist vaadet. 58.038184, 26.511333

23.   Kolli (Valgamaa) Kolli on küla Puka vallas. Külas asub ohvriallikas Nuudaläte. Kehastuge allika ääres metsakollideks ning tehke selles foto. 58.076078, 26.201051

---

24.   Saksanina (Pärnumaa) (58°15′57.126″, 24°8′32.147″) - tee foto Saksanina eravalduse sildi juures. Kui on mahti, jaluta edasi ning naudi ka kaunist merevaadet.

25.   Noksi oja (Pärnumaa) (58°25′26.319″, 24°26′24.064″) - Jäädvusta end AQ Lasertool tehasehoone taga, kus Noksi oja voolab Ojakalda tee alt läbi. Püüa fotole jätta ka kaunis jalakäijate sild, mis aitab kuiva jalaga üle Sauga jõe saada.

26.   Oriküla (Pärnumaa) (58°38′45.131″, 25°11′25.071″) - Tee foto kauni rootsipunase elumaja taustal, mille kõrval asub uhke palkidest püstitatud seinaga kuur.

---

27.   Aaperse rand (Saaremaa). Aaperse rand asub Vilsandi saare edelaosas Haabesääre läänekaldal. Samas kohas on ka RMK Kulpri lõkkekoht. Tee pilti telkimiskoha infotahvli vms objektiga, millel oleks kohanimi (58.373903, 21.830967).

28.   Pahapilli (Saaremaa). Pahapilli on küla Mustjala vallas. Küla ise on küll mere ääres, kuid samanimeline bussipeatus, millega pilti teha, on Orisaare-Leisi-Mustjala maantee ääres (58.563117, 22.397259).

29.   Üüvere Orjakivi (Saaremaa). Kivi asub Üüvere teelt lõunapoole keeravast põlluvaheteest lääne pool, avatud tasasel maastikul. Tegemist on ovaalja kujuga, pealt tasase lameda kiviga, mille loode, põhja ja kirde servad sulavad astanguta maapinnaga kokku. Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Tee kiviga pilti (58.408629, 22.984602)

30.   Tupenurme pank (Saaremaa) - laenu siit küll ei saa. Tupenurme pank moodustab omaaegse antsülusjärve rannaastanguosana ulatusliku sisemaise pangajärsaku Muhu saarel. Loode - kagu suunalise panga pikkus ulatub kahe kilomeetrini. Panga kõrgus, arvestamata lauget jalamiosa vastu Muhu sood ning rusukallet, on keskmiselt 2 meetrit. (Järsakul paljandub jaagarahu lademe hall lubivetikatest ning sammalloomadest koosnev urbne biohermne dolomiit. Loode pool Tupenurme küla asetsev panga osa, mis kulgeb paralleelselt Nõmmküla - Viira maanteega, on suhteliselt vähe liigestatud. Pangajärsaku allosas võib jälgida mitmeid antsülusjärve - aegseid madalaid ning osalt peaaegu täiesti kinnivarisenud murrutuskulpaid. Tupenurme külast kagusse jätkub pank aeglaselt madaldudes Lepikuni. See panga osa on tugevasti liigestatud ning siin ilmneb selgemini jaagarahu lademe biohermidele omane korrapäratu kihilisus ning kõviku pealispinna ebatasane reljeef.) Fotografeerida endid selles pangas! (58.644425, 23.227248)

---

31.   Muda küla (Hiiumaa). Tee sõprust Muda bussipeatuse lehmadega ning jäädvusta end seal. (58.774823, 22.626876)

32.   Orjaku (Hiiumaa). Orjaku on sadamakoht Kassari saarel. Käi läbi lühike Orjaku RMK õpperada ning vaatle linde Silmakare linnuvaatlusplatvormil ning tee seal ka pilt. (58.80012, 22.75978)

33.   Kurisoo (Hiiumaa). Kurisu neeluauk on Hiiumaa suurim karstikoobas pikkusega 6 m ning kõrgusega 0,7 m. Sinna olevat suurvee ajal kadunud härgasid ja lapsi. Terve kurisu läbimõõt ülaosas on kuni 30 m, laius 20 m ja sügavus ligi 6 m. Leidke Kurisu neeluaugu koobas ning jäädvustage see.  (58.76936,22.53970)

34.   Karvapalli (Hiiumaa). Lelu teeristi bussipeatuse läheduses asub Ühtri palvela. Kui seisad selle poole seljaga, siis peaks pilk püüdma paremal väikest teeotsa, mis viibki Karvapallile. Tehke pilt nii, et pildil oleks mõni karvapall ja et ka palvela peale jääks. (58.820387, 22.632035)

35.   Hirmuste (Hiiumaa). Nagu enamik Kõpu poolsaare külasid asub ka Hirmuste keset metsa, kuid ometi mere läheduses. Külast põhja poole jääb pikk liivane mererand ja seda ääristavad erivanuselised männikud. Siinsel hoiualal paiknevad kõrge looduskaitselise väärtusega elupaigad, mis on kõik poollooduslikud kooslused: kuivad lubjarikkad niidud, liigirikkad aruniidud, madalikuniidud, puisniidud ja puiskarjamaad. Tegemist on hästisäilinud traditsioonilise külamaastikuga, mida on järjepidevalt kasutatud ning mis annab paigale olulise kultuurilis-ajaloolise väärtuse. Siin külas kasvab ka Eesti jämedaim jalakas, mille ümbermõõt maapinna juurest on 781 cm. Seega tegelikult pole vaja siin hirmu tunda ühti. On soojalt soovituslik käia ära Hirmuste rannaäärsel RMK telkimisplatsil. Tehke pilt sealasuval punase katusealusega tantsuplatsil. (58.941186, 22.131822)

---

36.   Karuse küla, Hanila vald (Läänemaa) - Karuse küla läbis Rapla-Virtsu raudtee, mis likvideeriti aastal 1968. Tänaseni on säilinud aga Karuse jaamahoone. Tee pilt jaamahoone taustal! 58° 37′ 9″ N,  23° 41′ 52″ E

37.   Kirbla küla, Lihula vald (Läänemaa)- Kirblast on pärit ornitoloog ja looduskaitsja Eerik Kumari. Jäädvustage end Kumari mälestuskiviga Kirbla astangul. 58.728153, 23.927300

38.   Putkaste küla, Martna vald (Läänemaa)- Kallista tee ääres Sillaotsa talu kõrval kasvavat hõberemmelgat ja püüa see pildile! 58.848640, 23.805529

39.   Kärbla tamm, Lääne-Nigula vald (Läänemaa)- Silma looduskaitsealast u 500 m idas asub ligikaudu 15-17 m kõrgune harilik tamm, mis võeti kaitse alla 1959. aastal. Jäädvusta tamm koos endaga! 58.974782, 23.697414

40.   Tusari küla, Nõva vald (Läänemaa)- Klõpsa pilt Tusari bussipeatuses! 59.190017, 23.650900

---

41.   Paljasmaa küla Vigala vald (Raplamaa)- Tee pilt teeristil, kus teeviit juhatab sind Paljasmaale! Mida paljam pilt, seda parem. 58.749367, 24.201622

42.   Naistevalla, Märjamaa vald (Raplamaa)- Naistevalla-Märjamaa tee ääres seisab kase kõrval suur kivi. Jäädvustage end kivi kõrval/peal/all/kohal ja lugege sildilt, mis kiviga on tegu.  58.872786, 24.410846

43.   Napanurga (Raplamaa) - Napanurga asub Märjamaa vallas, üsna Harjumaa piiri lähedal. Tee pilt Napanurga sildi juures. Näita naba ka! 59.056630, 24.372840

44.   Tuti küla, Rapla vald (Raplamaa) - Tuti on küla, kus rahvaloenduse andmetel elavad ainult eestlased. Leia külast Krantsi kõrts ning klõpsa kõrtsu juures pilt. 58.993823, 24.766900

---

45.   Munalaskme küla (Harjumaa). Munalaskme on Harjumaal Nissi vallas olev küla. Munalaskme jääb Rummust 6 km kagusse ja Vasalemmast sama palju edelasse. Riisiperest jääb ta umbes 8 km loodesse. Lähimad külad on lõunas Aude ja kirdes Kibuna. Munalaskme külas asub 17. sajandist pärinev rüütlimõis. Kuigi mõishoone on lagunemas, on see Sinu sihtkoht. Tee Munalaskme mõisa ees pilti. (59° 11′ N, 24° 16′ E)

46.   Kohatu (Harjumaa). Kohatu on Harjumaal Kernu vallas asuv küla. Küla piirneb põhjas Metsanurga külaga, läänes Mõnuste külaga, lõunas Kernu ja Kirikla külaga, idas Rapla maakonnaga, kirdes Saue vallaga. Kohatu on põlisküla, mida esmamainiti 1241 kujul Kuœt. Lauri Einari Kettunen oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija. Tema pakkus sõna "kohatu" lähtekohaks seda, et see tähendab “ilma kohata”, samuti “ebasobiv”. See võis olla algselt isiku lisanimi: inimene, kes endale mujal kohta ei leidnud. Küla keskel on kolme tee ristumispaik, tee seal pilti (59°09'48.7"N 24°31'50.0"E).

47.   Kabila (Harjumaa). Kabila on küla Harju maakonnas Kernu vallas. Küla piirneb edelas Laitse külaga, kagus Muusika külaga, lõunas Ruila külaga, loodes Keila vallaga, kirdes Saue vallaga. Tee pilti küla sildiga (59°12'19.6"N 24°25'28.1"E).

48.   Lükati (Harjumaa). Lükati on küla Harju maakonnas Anija vallas. Lükati külast voolab läbi Jõelähtme jõgi, tee sellega pilti. (59° 17′ N, 25° 18′ E)

49.   Ihasalu (Harjumaa). Ihasalu on küla Jõelähtme vallas Harjumaal. Ihasalu poolsaare tipus Uitru säärel asub Ihasalu päevamärk. Päevamärgi geograafilised koordinaadid on 59° 32′ 26″ N, 25° 8′ 33″ E. Tee sellega pilti.

50.   Soorinna (Harjumaa). Soorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas. Ta asub 5 kilomeetri kaugusel Kuusalu keskusest. Küla piirneb Sõitme, Andineeme, Muuksi ja Kahala küladega ning Kahala järvega. Nõukogude ajal tegutses külas Loo nimeline kohloos ja selle nime on saanud ka kohalik bussipeatus. Küla keskel, Loo jõele paisutatud tiigi ja seda ületava maanteesilla ääres asub esimese Eesti Vabariigi ajast pärinev pritsikuur. Lihtsa tumepunase puuehituse tornil on säilinud laastkatus. Tee selle ees pilti. (59° 29′ N, 25° 29′ E)

51.   Jälgimäe (Harjumaa). Jälgimäe on küla Harju maakonnas, Saku vallas. Jälgimäe külas Mõisvahe teel asub Jälgimäe mõis, kust on pärit Nikolai von Glehn. Mõisa seinale on paigutatud talle autahvel. Kuna praegu on mõis kasutusel eramuna, pole vast viisakas ilma luba küsimata tahvliga koos pilti teha. Kui kelleltki luba küsida ei õnnestu, teha mõisaga pilti kaugemalt. (59° 19′ N, 24° 36′ E)

52.   Lihalõpe (Harjumaa). Paarsada sammu Laiverest eemal on Lihalõpe-nimeline maakoht. Arvatakse, et see nimi on tulnud suurest inimeste hukkamisest lahingus. Teine rahvajutt räägib, et sinna Kalevipoeg oma hobuse olevat lõhki sõitnud, sellest tulnud kohanimed Laiveri ja Lihalõpe. Kolmas jutt Lihalõpe kohta teab öelda, et lihanäljas tapnud üks saksa rüütel väikese lapse ära ja hakanud seda toas küpsetama. Lapse vanemad süüdanud maja ja rüütel põlenud koos majaga ära. Tee pilt Lihalõpe peakraavi läheduses keset põldu asuva metsatukaga (59.425417, 25.597503).

---

53.   Joodiku küla (Lääne-Virumaa). Mis siin enam mõelda. Palun kehastuda joodikuteks bussipeatuses (59.069161, 26.599725).

54.   Villandi (Lääne-Virumaa). Ah, mul on juba Villand(i) sellest jamast! Leia püstkoda ja jäädvusta. (59.509823, 26.106995)

55.   Tissipuu lõkkekoht Neerutis (Lääne-Virumaa). See on hea koht, kuhu laagrisse jääda, teab Onu Linda rääkida. Kahel pool on järved, ujuda saab. Tudumiseks võib isegi katusega kohti leida. Kui Neeruti matkaradadele uitama minna, võib leida ka kohti nimega Eideauk ja Taadiauk. Siiliga tehke pilti  (59.305363, 26.122602)
Kes on laisk, ega viitsi Neerutisse sisse põigata, võib piirduda Riistamäega Kadrina-Tapa tee ääres (59.327663, 26.098569).

56.   Mädapea mõis (Lääne-Virumaa). Rakvere lähedal asuvat Mädapea mõisa on esmamainitud 1425. aastal. Mõisa viimaseks omanikuks enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Renteln. Ühekorruseline punastest tellistest puitverandadega historistsistlikus stiilis häärber ehitati 1850.a. Mõis asub eravalduses ja on vaadeldav distantsilt! (59.318021, 26.251284)
Mädapea tammik on juba 1958. aastal kaitse alla võetud tammik. Suure osa alast moodustavad hooldatud puisniidud ja -karjamaad. Tammik jääb Mädapea karstiväljale, kus leidub arvukalt kurisuid, vettneelavaid tiike ja karstiallikaid. Kaitseala keskele jääb kaks karstilehtrite rühma (59.323189, 26.261330).

57.   Tapa-Loobu maantee (Lääne-Virumaa). Klišee. Valige endale meelepärane Tapa-Loobu suunaviit. (59.359863, 26.000218)

58.   Siberi (Lääne-Virumaa). Koht, kus sündis lastekirjanik Jüri Parijõgi. Siberi küla võlgneb oma sünni Kunda mõisa omanikule, tsemenditehase rajajale parun de Soucantonile, kes tahtis oma töölistele ka ulualust soetada ja hakkas aastal 1881 rajama küla. Esmalt aeti Kundast lõuna poole sirge siht üle liivase nõmme. Seejärel hakati maju ehitama, mis kirjanik Jüri Parijõgi kirjelduse järgi olid korrapäraselt reas nagu mutimullahunnikud. Kahe pere elamud ehitati paekivist, igas kaks umbes 12-ruutmeetri suurust, ühe akna ja paekivist põrandaga pliidiga tuba ja ühine koda, kus asus sahver.
Kui parun tulnud külaehitust vaatama, öelnud ta, et sellest tuleb kohe nagu Pariis! Kuid parunihärra suureks pettumuseks vastanud ehitustöölised talle, et eks see üks Siber ole! Nimi oli tabav, sest küla asus kõrvalises paigas kehval liivasel maal, siit edasi tulevad suured metsad ja soo. Ametlikult tahtis parun panna küla nimeks Liiva ja kui kuulis, et rahvas oli küla Siberiks ristinud, olnud ta kaunis vihane. Aga rahvale jäi õigus ja vallakirjadesse sai küla nimeks Siber.
Otsige üles J. Parijõgi sünnikoht ja jäädvustage endid mälestusmärgi taustal (59.474524, 26.554658).

---

59.   Püssi linn (Ida-Virumaa) (59°21′36.534″, 27°2′11.512″) - Püssit kui maakohta mainiti esmakordselt 1472. aastal. Püssi elanike arv oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1083. Neist olid 495 mehed ja 588 naised. Eestlasi oli 581 ja mitte-eestlasi 502. Leia linnast üles Rosmariini kohvik ning tee seal üks vahva pilt.

60.   Kuradijärv (Ida-Virumaa) (59°16′23.702″, 27°30′51.377″) - Kuradijärv on Illuka vallas Ida-Viru maakonnas olev järv, mis kuulub Kurtna järvestikku. Leia tee läbi kauni männisalu järveni ning jäädvusta kaunis hetk koos järvega.

---

61.   Veinjärv (Jõgevamaa).  Jäädvusta “Siis kui meri…., khm, järv oleks vein....”. Veinjärve ujumissild. 58.939102 26.080395

62.   Mõhküla  (Jõgevamaa).  Jäädvusta end bussipeatuses 58.670121 25.932605

63.   Mullavere  (Jõgevamaa). “Tapatalgud verise mulla peatuses” 58.595131 26.589983

64.   Kantküla  (Jõgevamaa). Tee bussipaviljonis pilt koos adra ja sulega. 58.825090 26.591315

---

65.   Tarbja (Järvamaa). Tarbja külas asub paisjärv, millest voolab läbi Pärnu jõgi. Tegemist on hinnatud kalapüügikohaga, kuna seal on liigirikas kalaelustik. Mine Tarbja paisjärve ujuma ja tõenda ujumiskäiku ka pildiga. Kui see jäi väheke karvavaeseks elamuseks, siis tasub jälgida ümberkaudseid põllumaid. Kuskil seal asub koht nimega Habeme. (58.921562, 25.578533)

66.   Noku (Järvamaa). Meelita autojuht rappa! Parkige end RMK Noku parkimisplatsile, jalutage mööda Kakerdaja loodusrada Kakerdi järve äärde ning tehke rabajärvega pilt. (59.188214, 25.511695)

67.   Kareda (Järvamaa). Carethen-i ehk Kareda küla on esmakordselt mainitud 1212. aastal Läti Hendriku kroonikas. Ajalooliselt oli Kareda küla tihedalt seotud Esna mõisa ja selle omanikega ning hiljem 1920. aastatel väljakujunenud uue keskusega, Esna alevikuga, kus oli ka raudteejaam Tamsalu-Türi liinil. Otsi üles Esna mõis ning tee pilt mõisa kollaka peahoone taustal. (58.982649, 25.788018)

68.   Tupe (Järvamaa). Tallinn-Tartu maantee 79. kilomeetril on võimalus pöörata Rakvere maanteele. Teisel pool teed on aga kiiruskaamera, mille juurest viib tee pea otse Tuppe. Tee pilti kiiruskaameraga nii, et peale jääks ka Tupe teeots. (58.985484, 25.591470)

69.   Matsimäe (Järvamaa). “Mis suvi see on, kui Matsikal ujumas ei ole käinud,” räägivad järvakad. Matsimäe järvedest on Pühajärv suurepäraseks ujumiskohaks, kus vesi võib soojadel päevadel muutuda suisa supiks, kuna tegemist on tumedaveelise rabajärvega ning soojeneb seetõttu erakordselt kiiresti. Matside mäel on matsid kunnid. Näidake, mis te oskate, niiet jäädvustusele jääks mõni äratuntav objekt rannast. (59.061091, 25.512143)

---

70.   Kannikmäe (Viljandimaa). Legendi kohaselt olevat Kannikmäe oma nime saanud selle järgi kui 1246 aastal vallutasid Põldkannikesed (Viola arvensis) lilleretke käigus Viljandi ja selle ümbruse. Peatselt aga löödi võõrvallutajad tagasi ja nende kätte jäi ainult koht, mida nüüd kutsutakse Kannikmäeks. (58.339646, 25.497370)

71.   Tilli järv (Viljandimaa). Tilli järv on kaitsealune looduslik järv Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas Pirmastu külas. Järve pindala on 2,5 ha, pikkus 300 m, laius 100 m ja kõrgus merepinnast 63,5 m. Tee pilt nii, et peale Tillijärve jääks fotole veel üks till. (58.310457, 25.683144)

72.   Vanausse küla (Viljandimaa). Tee pilt Vanausse külas asuva suure kivi peal (58.255098, 25.867281).

73.   Pede (Viljandimaa). Paljud inimesed kasutavad seda kohanime ka ekslikult teiste sõimamiseks. Tee pilt Olevi bussipeatuse sildiga. Kui nüüd vaadata põhja suunas asuva metsa poole, siis mitte kaugel seal tihnikus asubki Pede! (58.119539, 25.265521)

74.   Vabamatsi küla (Viljandimaa). Vabamatsi külas võivad ka kõige suuremad matsid ennast täiesti vabalt tunda. Käitu nagu mats tee ääres asuva väikese putka ees ja fotografeeri oma tegu (58.178898, 25.364457).

75.   Hirmuküla (Viljandimaa). Tee pilt Hirmukülas asuva Rehe bussipeatusega (58.132446, 25.619050).

---

76.   Liikuv punkt. Hääletage mõnd vana vene marki auto peale.

77.   Liikuv punkt. Leidke ise mõni Eestimaa karvane koht. Või kohe mitu!

78.   Liikuv punkt. Paljalt ujuma!

79.   Liikuv punkt. Kolmapäeval sõidavad Pluuto, Mart Julm ja Mosse Pets Kesk-Eestis saunaga ringi, pakuvad küüti ja õhtul Türi tehisjärve ääres sauna. Kontakt 56936545.

80.   Viljandi Laululava. Finiš sulgub kell 19.00 Viljandi Pärimusmuusika festivali Rohelisel laval.

Hääletusvõistlust toetavad:
Viljandi Pärimusmuusika festival, Regio, Elva kohvik, Emajõe Lodjaselts, Billy Boy, Menufilmid OÜ, Elektriteater, Juraski seikluspark ja CraftAndu.

eelteade: bussireis 2017

Kui kõik hästi läheb, siis 6.-15. oktoober 2017 sõidame Venemaale Karjalasse. Täpsemalt veel midagi ei tea. Kellel on häid mõtteid, kuhu seal kandis minna, andke tuld.

Seniks aga reserveerige kuupäevad ja hakake raha koguma. Kirikus võib küünlaid ka panna.

Lõpulõke 2017

Jürgeni pildid
Kristinka pildid
Taaveti pildid

KOLM KOHTA ON VEEL VABAD!

 Tähelepanu!

Nagu juba tavaks on saanud , siis ei lähe mitte miski mitte kunagi algse plaani järgi.

Nüüd on selgunud tõsiasi, et algsest kolmest katamaraanist saame siiski vaid ühe.

See on 12 inimese kanuukoht!

Õnneks on meil võimalus ühelt teiselt kanuurentijalt puuduolevad sõiduriistad juurde laenutada.

Tema aga soovib ühe kanuu eest saada 30€ (+20 € transport, kokku 140€)

Samalt rentijal oleks võimalik saada lisaks kaks kanuud, ehk siis 3 inimest saaksid veel tulla!

Kui keegi soovib veel sellest toredast matkast osa võtta, siis andku sellest kiiresti teada blogi kommentaariumis või otse andreaskullerkann@gmail.com

Lisaks paluks ka juba registreerinutel nimekiri üle vaadata, et kõik klapiks!

Kuna ülejäänud kanuud on tasuta, siis ilus oleks summa kõigi matkaliste vahel ära jaotada.

5€ peaks olema piisav, et katta lisanduvate kanuude ja hernesupi kulud.

PS: Hernesupp saab olema väga maitsev!

Tere-terekest!

See jama (loe: aktiivne õppeperiood) hakkab korraks jälle otsa saama. Sessistressi ja kevadväsimuse leevendamiseks kutsume teid kõiki lõpulõkkele, mis kõigi eelduste kohaselt peaks toimuma 3.-4. juunil traditsioonilises kohas Leegu järve ääres.
Pakutakse hernesuppi, vahitakse tulle, tudutakse (kui tudutakse) seal, kus juhtub, ja tuntakse ennast hästi.

Väljume Luunja silla alt kell 10.
Tartu Bussijaamast läheb buss sinna kanti kell 9.15, maha võiks tulla ilmselt kas Keldri või Vana-Kastre peatuses. Pilet on 1.50 €.
Kes soovib, võib Leegu järve äärde tulla ka muid vahendeid kasutades (jalgratas, autostop, buss Tartust Ahunapallu 18.10, ...)

Hommikul peab Ahunapalule lähemale kanuutama. Sealt maalt vaatab igaüks ise, kuidas koju saab.
Buss Ahunapalult Tartusse väljub 6.11. See on ka ainus buss.

Kaasa tasub võtta kõik, mis on vajalik öö üleelamiseks metsas. Näiteks magamiskott, lebo, soovikorral telk või koht mõnes telgis, supisöömistarvikud, sääsepeletusvahendid, muusikariistad.

Kanuukohti on 36. (6+4 (+2) kanuud ja 1 katamaraan)

1. keegi, kes Oti kaudu koha bronnis 1
2. Hendrik
3. Linda
4. Liisi
5. Taavet
6. Kelli
7. Anu (õhtul)
8. Meeli (õhtul)
9. Indrek
10. Linda 1
11. Linda 2
12. Linda 3
13. Vahva matkasalgaga liituja

14. Kärt
15. +1
16. Laura
17. Rauno 1
18. Rauno 2
19. Rauno 3
20. Helena
21. Epp
22. Henri
23. Uku
24. Kappav Põder

25. Kea

26. Martin
27. Jauram
28. Veel üks Linda
29. Jürks
30. Annika
31. Kristinka
32. Märten
33. Andre
34. Jan
35. Pääsu
36. +1



Osaluspanus on 5 €! Võtke palun täpne sularaha kaasa.

Registreerumine kommentaariumis!

Seminar: Pildimeenutusi Atlandi kalalaevalt

Ahoi-Ahoi!

Juba sel kolmapäeval kell 20.00 saab kuulda  Sisevete Saatkonnas meremehejutte Atlandi ookeanilt!

Kui suuri ja mis liiki kalasid püüti, kas nähti jäämägesid või mitte, palju seda rummi madrused joovad ja kuidas merehaigusega hakkama saadi? 

Jürto (Jürgen Karvak) käis ookeanil seilamas ning jagab nüüd meiega oma vägevaid seiklusi kalalaevast, elu-olust merel, ookeaniloomadest, mida nähtud sai, ning pisut ka sadamalinnast Vigost, kust teele mindi. 

Sisevete baarist saab sularaha(!) eest osta ka joogi- ja söögipoolist. 

Ürituse leiab ka näoraamatust!

Kõik on oodatud! Tulge kindlasti!

Viimane MÄLLAR

jou-jou 

Tuntud vanasõna ütleb, et üks mälukas iga kuu on parem kui ilm maikuus.
Ootame teid väga selle kooliaasta viimsele mälukale, mis toimub teisipäeval, kell 20.00 Sisevete saatkonnas!​NB! Sisevetesse on võimalus lisaks joogile ka kodutehtud pelmeene/praeleibu/friikaid osta! Maksta saab ainult sulas.

Teie

Helx, Relx, Trelx, Lerx ja Mex

Ringi kevadmatk 2017 Piirissaarele

Edgari pildid

Tavo pildid

Siimu pildid

Jürgeni pildid

Hommik Leegu järve ääres. Hektar tegi pilti. 

Muljetab Siim:

"Ühesõnaga, võtsin üle pika aja jälle ette ühe ühisürituse Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringiga. Tegime ülimõnusa jalgrattamatka marsruudil Tartu-Roiu-Võnnu-Järvselja-Laaksaare-Piirissaar-Laaksaare-Leegu-Lääniste-Kastre-Kavastu parv-Luunja-Tartu. Sai lõkkelaule lauldud, kilesaunas ja järves termoprotseduure tehtud, lõkkel keedet' latikasuppi söödud, Piirissaare hea muuseumitädi samovarist teed proovitud (ainulaadne Piirissaare komm põses), talgukorras üks vähemalt 17 aastat kogunenud prügihunnik ära koristatud, pehmel Piirissaare sadamamurul lõõgastutud, suurem kogus jäätist nahka pistetud, kahele hoogsale metskitsele ja hulgale nastikutele tere öeldud ja veel palju muud, mida ise kogemata on raske kirjeldadagi... Ja teate, kui hea tunne veel järgmisel päeval oli!"

Muljetab Juta:

Heihopsti, ringirahvas

“Ringi, ringi, ringi rattast” – rattaretke ametlik moto Taavetitähelt

ESIMENE PÄEV 12.mai 

Koguneti nagu ikka Hurda kujuga pargis. Rattaparv kuraditosina peanupuga alustas teed Vanemuise 46 eest kl 17 läbi, lippu kandis kõrgel ja kaardil hoidis silma peal Andreas, me Indiaanipealik Kappav Põder.

Esimeseks väikeseks peatuseks oli Roiu A&O pood, kust võeti viimased vägijoogid ja esimesed jäätised, oli ju ilm nõnda lahke päikesega nagu oleks suve esimesed (ja Eesti puhul ka viimased) päevad. Mõnel said joogid korvi paigutatud nagu Liisil, aga kõige vahvam oli seadeldis Taavetitähe rattasadulal, mis hoidis kinni täpselt ühte õllepurki ja ühte veini. Teised naljatasid, et vähemalt mõnel on ikka korralik sisseehitatud baarikapp kaasas.

Päris öösel sai meie kolmeteist pealisest rattaparvest korralike kellade koor viivuks, kus kõik panustasid oma rattakella tilinaga kaasa ja kontserdile andis vürtsi esituledest tulevaatemäng. Muuseas, Taavet muutus Taavetitäheks, sest tal oli öösel kõige eredam esituli rattal.

Esimese päeva kilometraaž oli 62 kokku.

Onu Linda, kes tuli otse n.ö rahvusvahelisest saunalaagrist Järvseljalt, oli meile lõkkekoha välja valinud Laaksaare sadama lähistele, kust oli mööda teed 2-3 kilomeetrit veel Peipsini. Mets oli noor, pinnas kui eile küntud vagudega. Kuivad puunärakad allusid kohe käsule põleda. Lõkkerokaks oli klassikaline tatramöks, millele oli kõrvale imeline rohelise sibulaga hapukoorekaste ja President Laura kaasa veeratanud suur juustukera, oh, seda luksust! Tavo oli meile jõuluvalgusti kaasa võtnud, oh, seda valguetendust.

TEINE PÄEV 13. mai 

Jätsime kõik oma metallratsud ja plastmajad Laaksaarõ sadamasse. “Laupäeva hommikul kell 9:00 viib reisiparvlaev Koidula meid saarele, kus veedame päeva. Kella kuueks jõuame tagasi mandrile.” Nagu Kappav Põder lubas, nii ka oli. Kuna meie päev oli valdavalt sisustatud jalutamisega ja prügikoristustalgutega Piirissaarel, siis sai teisel päeval kokku vändatut vaid 25 km kokku mandril. Sealjuures sai läbitud müstiliselt lummava kidurate kaskedega mädasoo vahelisi teid.

Piirissaarel  ootas meid südamlik giid ja majamuuseumi valvaja Valentina, kes jutustas saare kolme küla elu-olust kahetunnisel tuuril: kuidas seal oli ikka aina vähem rahvast, kõige rohkem on vanureid ja joodikuid alles ning et maju on palju tules kahju saanud. Ta pajatas ka sellest, kuidas saare õitseajal olid siin lõputud sibula kõrgpeenarde väljad. Kl 10 paiku hommikul lasi giid meil korra poest läbi käia, kui enamik meist ostsid uued õlled, küsis Onu Linda viisakalt giidilt: “Ega te ei pahanda, et me joome?”, mille peale giidiproua lausus lohutavalt: “Ei, kohalikult joodikud praegu magavad.”

Aitasime ühel mehel mitmeaastalist prügikuhja koristada, sorteerisime nii, et higipull otsa ees, päike endiselt lõõskamas. Kole-armsatest leidudest võib nimetada legoklotse ja mähkmeid. Talgud läbi, läksime talgukorrapidaja aeda, kus ootasid soojad vorstid ja külm järvevesi näkisupluseks. Mürasime natuke ka suurel tuletõrjeautol, Hektar ja Kappav Põder ees, teised meie ringijõnglased taga, aga auto oli siiski kohalik töötav abiline tulehädas, nii meid hurjutati sealt maha tulema. Onu Linda palus andeks vaikselt me kõigi eest: “Vabandust, et me pahandust tegime.”

Leego järve kallas on olnud traditsiooniline koht, kus ring korraldab oma lõpulõke, aga seekord tehti ebatavaliselt ka rattaretk. Vanadest olijatest Hektar oskas rääkida, et ega sinna Leego järve kaldale ringirahvas jõuab tavaliselt alles päris hilja öötundidel, nii oli üllatav jõuda enne päikeseloojangut seekord ja isegi nautida loojangu kuma.

Me President, ekspresident Jürgen ja Väike Jauram võtsid vaevuks küsida lähimast ja pea ainsast talust kive kilesaunaks. Peale pangetäie kivide anti neile kaasa ka kolm latikat. Ja, oh, millise rõõmuga tulid need kolm tagasi, et jagada oma saaki!

Koos siiski otsustati, et kaks kala tuleks jätta söögilauale, ühe ellu. Nii võttis kalasõber Jürks ühe kala ja lasi ta madalas vees lahti. Ja teised hõikasid, et kas Jürgen õpetab kala ujuma; ent kala kohmakusest vees pobisesid teised juurde, et ehk kalake on surnud juba. Aga, ei, kala õppis ikka ära ujumise taas. Ja siis algas ennenägematu tsirkus. Me Väike Jauram asus võitlusesse surma mõistetud kaladega. Küll proovis maha nottida mitme relvaga, küll puhastada mitut moodi, küll rääkis veel suuri sõnu juurde kala vaimust ja kes teab, millest veel.

Esimene küpsetatud-maitsestatud kala läks ringile maiustamiseks, ah, kuis paar tilka sidrunit tegid selle vägagi heaks. Hurraaga otsustati teine latikas kalasupiks teha, aga juba järgmisel päeval krimpsutati selle kalasupi peale ninaga.

Väike Jauram oli meist vapraim ja katsetas esimesena meie kilesauna, mis sai kolme-nelja puu ümber ehitatud. Teised olid väljas vahtimas, et kuidas siis esimene leil on. Jäin ainsana lõkke äärde, mõeldes, et mul vast soojem, kui tal seal sees külmakambris. Väike Jauram karjatas, aga aru ei saanud, kas kuumusest või külmast. Ja tuli ka lõpuks järgmine karje: “Külm on!” Esimene saunaskäik läks aia taha. Teisel korral prooviti enam kive kuumutada ja üldse neid rohkem tuua. Läksime üheksakesi sisse, kilekatuse kõrguse tõttu olime kui seenelised poolküürakil, pepud ühes suunas, pead teises - leilipange suunas. Teine kord nagu sai näo niiskeks, aga mitte enda higist; näod olid soojad, ent jalad värisesid külmast. Keegi vist podises, et peaks ikka villasokkidega sauna minema järgmine kord. Koos joosti suplema – karge! Proovisime veel. Alles kolmandal korral sai natuke ikka tunda kuuma ülakehaga, aga kaua see ei kestnud, ent elevust oli küllaga.

Me teine lõkkeõhtu oli kole palju õdusam kuidagi. Meil oli nii nooremaid kui vanemaid ringilisi, neid eristas järgnev: nooremad teadsid, et mitmendal ühismatkal nad on, vanemad ei osanud enam öelda mitmekümnes retk see neil on. Siiski kirjust seltskonnast hoolimata, teadsime palju samu laule, ning küllaga oli matkalugusi ja anekdoote jagada. Hektar ja Taavetitäht jutustasid enim vanu matkaseiklusi. Füüsik Siim, me kohalik Bob Dylan oma suupilliga, oli kaasa saatmas meie palu anarhistlikest lembelauludeni, sealjuures sai lauldud Juhan Weedingut:

„Kartuliõis, kartuliõis

ja ülepannikoogid pruunis võis.

Kui vanaonu kartult muldas,

õhtupäike üle kuldas,

tema ammu halliks läinud juust“

KOLMAS PÄEV 14. mai 
    

Unustasin, et mu telgikaaslane jättis telgiukse suurelt lahti, nii ehmusin, kui ärgates vahtis imekaunis Leedo järv üksikute puudega kaldal mulle lahkelt vastu. Paganama ilus! Taas oli ilm meie vastu nii lahke, ei ühtegi piiska ja kui ka natuke tuult oli, siis ainult, et jahutada meie rattavõhmast võitatud selgu.

Viimased inimesed said üles u kl 11. Kaaslased sõid kõike, mis veel ette juhtus, viimasel päeval peaks ju natuke kõike sööma, koju ikka ei tassi. Kes sõi eilset kalasuppi, mis oli nüüd pilafisarnane värk; kes sõi leotatud kaerahelbeid jõhvikatega; kes võileibu. Oh, seda armast inglit, kes jättis viimaseks lõkkesöögiks vahvleid meile. Maarja, kes muidu meist noorim, oli kui lahke vanaema oma vahvli ja moosiga. Soojendasime üles, jagasime pooleks ja naeratasime tänulikult kui kuulekad lapsed vanaemale.

Me kuldsete kätega Keily punus veel viimase asjana meie Presidendile kaks tihedat kalasabapatsi, et ikka President oleks ratta seljas voolujoonelisem.

Retk tagasi Tartu oli päris pikk, eredaim hetk mu jaoks oli, kui saime kole paksust liiva teest sileda asfaldi peale. Mu kitsad rattad ei tahtnud sugugi sõita liivas Piirissaare lähedal, nii mõnigi me ratastest jättis S-kujulised radu maha, aga vot asfaldi peale jõudes, mu rattas nurrus ja mina ka, rõõmust laulsin Velikije Luki lauluridu: ”See vist ongi armasus, armastus, armastus.” Sujuv sõit võis alata.

Kavastu parveni jõudnud, kuidagi juhtus, et vaid naised keerasid väntrooli, mis meid teisele kaldale viis. Eks ta ole, vaid sõjaajal, kui mehed on rindel või kui ringirahvas on parvel, võtavad naised üle kõik tööstuse. Kavastu parve juhiks oli Karlsson Katuselt, s.t. vahva ja ümar mees nagu oma parimates aastates, soovisime veel viimase asjana talle: “Head emadepäeva!” mille peale ta lakooniliselt vastas: “Ma olen veel poeg.”

Viimaste jäätiste eel. Jürto pilt. 

Sibasime viimaste päikesekiirtega Läbi Luunja Tartu Prismasse viimaseid jäätiseid korjama.

Kolmanda päeva kilometraaž oli, ütleme üldistades, et kõvasti üle esimese päeva oma ehk 62+.
Kurjam, maruvahva oli teiega! Järgmiste lõkkeõhtuteni ja seniks püüdke päikest!

Velosoof

Juta Kruusmäe

----------------------------------
Aee-Aee!

Aeglaselt on kevad saabumas ja taaskord on aeg kaevata kuurist välja oma kaherattalised sõbrad ja minna ühele mõnusale rännakule!
Pumpa kummid täis ja täida spordipudelid mahlaga, sest tänavu viib meie tee Piirissaarele.
Kolme päeva peale on ära jaotatud 130 kilomeetrit, mis peaks olema ka kõige kogenematule rattasõbrale paraja suurusega amps.

 
Plaan näeb välja järgmine:

Muudatus! Väljume Tartust homme (12.05) kell 17:00 Hurda pargi juurest! Koguneme 20 minutit varem.
Palun jägida ka matka facebooki üritust, sest sinna lähevad jooksvad teadaanded.

• Reedel (12.05) kell 17:22 hüppame ratastega Tartus rongile 
• Maha tuleme Veriora peatuses ja hakkame Laaksaarõ sadama poole väntama. 
• Laupäeva hommikul kell 9:00 viib reisiparvlaev Koidula meid saarele, kus veedame päeva. Kella kuueks jõuame tagasi mandrile. 
• Õhtu veedame salapärase Perajärve juures (ei, mitte selle, mis Antslas on!). 
• Pühapäeval kulgeme vaikselt tagasi Tartu poole.

Raha peaks kaasa võtma vähemalt 8.50€, et saaks ilusti rongi ja praamiga sõidetud. Lisaks 4€, kui soovid ka Piirissaarele oma ratta kaasa vedada.
Ring hoolitseb hommiku- ja õhtusöögi eest, lõunase vahepala võiks igaüks ise kaasa võtta!

// Oma tulekust anna teada Ringi blogipostituse kommentaariumis.//

Murede ja küsimuste korral võta kindlasti ühendust Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringiga!
Suure häda korral saab ka helistada: Andreas 56567755


Ürituse leiate Facebookist siit!

Matkalised:
1) Andreas
2) Tavo
3) Taavet
4) Keily
5) Liis
6) Laura
7) Edgar
8) Jürgen
9) Joosep
10) Maarja
12) Artur
13) Juta
14) Onu Linda
15) Johannes

Seminar: metsaseadusest läbi erametsaomaniku silmade

Head metsasõbrad!

10. mail kell 18 toimub Ühinenud Metsaomanike seminar "Metsaseadusest läbi erametsaomaniku silmade", kus teema võtavad üles Pille-Riin Ressar, Kadri-Aija Viik, Kertu Kekk ja Tiit Kosenkranius.

Räägitakse Eesti metsandusest üldiselt, siis täpsemalt erametsandusest, metsade sertifitseerimisest ja edasi juba ühistu tegemistest. Tehakse juttu ka uue metsaseadusega seonduvatest probleemidest ja avaldatakse arvamust.

Esitamisele tulevad ettekanded ja videod tegemistest. Pärast seda leiab aset arutelu- ja küsimustevoor.

Seminar toimub Vanemuise 46 ruumis 246 ja on kõikidele tasuta!
Seal näeme!

Facebooki ürituse leiab siit.