Teisipäev, 26. oktoober 2010

Energiatõhusa ehituse seminar

Neljandal oktoobrikuu päeval kogunesime jällegi maha pidama seminari. Kohale oli tulnud TÜ Energiatõhusa ehituse tuumiklaborist oma ala asjatundja Ago Siiner.
Lektor tutvustas kohale tulnuile passiivmaja kontseptsiooni ja selle olevikku ja tulevikku Eestis. Samuti nägime, mis laiemas maailmas on sellesarnast tehtud.
Tõdesime, et sellel suunal on veel tänases Eestis palju arenguruumi. Rõõmustasime, et ennekõike masu tingimustes hakkavad inimesed järjest enam mõtlema ka oma elamute ja büroopindade efektiivsema energiakasutuse peale.

Kas ei võiks väike Eesti muutuda energiatõhusa ehituse näidis ja eeskujumaaks?

Lisalugemist: TÜTI Energiatõhusa ehituse tuumiklabor
Active Through Passive


4. novembril Vanemuise 46-246 kell 19.00

Rääkima tuleb Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori spetsialist Ago Siiner. Juttu tuleb passiivmaja kontseptsioonist - mis on passiivmaja, ning kuidas tagada kõrge energiatõhususega hoone ehitamisel kvaliteet koos parima sisekliima tagamisega selle elanikele.

Esmaspäev, 18. oktoober 2010

Sügismatk Matsalu lahe äärde



Matk on rõõmsasti läbitud.

Teisi Uku pilte saab vaadata siit





-----------------------------------------------------------------
22. - 24. oktoober


Et enne lume tulekut metsas käia, on sügismatk sel aastal toimumas varasemal ajal kui tavaliselt. Nädalavahetusel 22. - 24. oktoober läheme matkama Matsalu lahe lõunakaldale.

Kohale viib buss, mis stardib reedel 22. oktoobril Vanemuise 46 eest kell 16:00 õhtul.
Tagasi jõuame pühapäeva õhtul.

Plaanis on vaadata Mihkli tammikut, läbida Lihula raba, jõuda lõpuks mere äärde, teha jalad märjaks, panna põlema lõkke peal kuivavad püksid, käia saunas, olla lummatud sügisesest loodusest - tegevust terveks nädalavahetuseks

Kaasa võtta magamiskott ja lebo, koht telgis, sööginõud, ilmale ning märjale vastavad riided ja jalanõud.


"Sügismatk 2009 Puhatu sohu" Foto: Helga

Kellel huvi tulla, võiks kommentaariumisse teada anda, siis teaksime kui palju toitu varuda

Kolmapäev, 13. oktoober 2010

Bussireis Setumaale


Pluuto ja jumal Peko maapealse esindaja Ahto Raudoja juhtimisel saime osa Setumaa imekaunist loodusest ja koduloost.
Pluuto ja Setu ülemsootska kõrval täname Mu
lgi Reise ja toredat bussijuhti.

Vanamees ja koer Härma müüridel (Foto: Killu Timm)

Teisi Killu pilte saab näha siin
Uku pildid
Ave pildid
Nuki pildid

15.-17. oktoober


Pluuto juhtimisel käime nädalavahetuse jooksul läbi looduse ja koduloo poolest olulisimad Setumaa punktid.
Buss stardib 15. oktoober kell 16:00 Vanemuise 46 eest ja jõuab samasse paika tagasi pühapäeva õhtul.

Üritus on tasuta.
Vaata siit, kes on tulemas.

Buss on täis registreeritud

Pilt bussireisist 2009 Marimaale (Foto: Kaarin)


Kaasa võtta: ilmastikukindel riietus, magamiskoht telgis, magamiskott, lebomatt, söögitarbed.

Hommikul ja õhtul saab süüa. Päevaseks ajaks võtku igaüks näksimist kaasa.

Kellel soovi tulla, andku aegsasti teada näiteks siiasamma kommentaariumisse.

Kolmapäev, 6. oktoober 2010

Loodusfilmiõhtu ja fotokonkurss

Erakordselt osavõtjaterohke fotokonkurss on selleks aastaks lõppenud ja võitjad on teada. Nii žürii kui ka publiku lemmikuks osutus Liina Saare foto "Ingli(d) sillal." Teise koha pälvis Tarvo Hiiemaa "Peegeldus" ja kolmanda koha Gerli Kalnapenkis tööga"Langenud." Võitjatega võetakse ühendust.

Võidutöö: Liina Saar "Ingli(d) sillal".

Kõigi lõppvooru jõudnud fotodega saab tutvuda siin
Fotod on nähtaval ka Vanemuise 46 ringauditooriumisse viivas koridoris.

--------------------------------------------------------------------------------
13. oktoobril kell 17:00 Tartu botaanikaaias


Näitamisele tulevad filmid:

1)"Teekond Leena lättele"
http://www.vesilind.ee/?3,6
Leena jõgi, mis voolab risti läbi Venemaa on tõeline elu allikas kõigile, kes elavad tema kallastel. Keskjooksul on Leena kohati kuni 30km laiune, enne suubumist Põhja-Jäämerre aga hargneb 150 km läbimõõduga deltaks. Kuid see hiiglane algab nagu iga teine jõgi nirena Baikali aheliku veerult. Esimesed kilomeetrid voolab jõgi läbi inimasustuseta taiga, mida peetakse pruunkaru kuningriigiks. Siia – siberi mändide vahele teevad ekspeditsiooni filmimehed Vasili Sarana ja Riho Västrik, kes varem on Venemaa avarusi ühiselt uurinud dokumentaalfilmis “Middendorffi jälgedes”.

Riho Västrik on ise ka kohal filmi sisse juhatamas ja selgitamas.



2)"Üheksavägised"
Rein Maran

http://www.gaviafilm.ee/

Vanarahva uskumustes teati, et vägisest taimest saab abi paljude haiguste vastu. Film ”Üheksavägised” keskendub taimedele, mida inimesed on iidsetest aegadest oma ihu- ja hingehädade ravis kasutanud. Nende hulgas on nii kõrgusesse pürgivaid puudehiiglasi kui tibatillukesi taimeraasukesi. Otsime neid kõikjalt: päikeseliselt niidult, annalagedalt, koduaiast, soo ja raba avarustelt, ürgmetsa hämarusest.





3) "Uuestisünd"

Režissöör: Joosep Matjus

Suurepärane Eesti haiku. Autor viib vaataja vaid paariks minutiks ühe väikese varakevadise ojakese äärde - vee vulin ja linnulaul loovad tundeküllase ja autentse pildi loodusest, kus talvest onsaamas kevad.


Kaader filmist.




Loodusfotokonkurss "Sügise varju(n)d".

Ära lase kaameral kopitada ja kujutlusvõimel manduda, vaid tee silmad lahti, mine õue ja märka orgaanikat enda ümber!

Ühelt autorilt võtame vastu kuni viis tööd.
Pildi pikem külg peaks olema vähemalt 2000 pikslit.
Trükki lähevad eelkomisjoni poolt valitud 25 parimat tööd, mille hulgast väärikas žürii teeb oma valikud

Fotod saata hiljemalt 10.10.2010 keskööks aadressile kristiina_tyyr@hotmail.com



2009 I koht: Martin Absalon pildiga "Harilik peniseen"


Konkursitööde vastuvõtmine on lõppenud, laekus 113 fotot 36-lt autorilt. Parimaid pilte saab näha juba Loodusfilmiõhtul.



Parimad saavad väärilised auhinnad 13. oktoobril TÜ Botaanikaaias TYLKR Loodusfilmiõhtul. Menüüs kolm erinevat huvitavat loodusteemalist filmi, kohvi, teed ja saiakesi.
Papptopside kokkuhoidmiseks palume igaühel enda kruus kaasa võtta.

Foto: A. Kaivo


Üritus on TASUTA!

Toetajad:






Lisainfo:
Helga Schneller: kristiina_tyyr@hotmail.com

Esmaspäev, 4. oktoober 2010

Muljeõhtu matkast Baikali äärde Burjatiasse

7. oktoobril toimus seminar-muljeteõhtu rongireisist Baikali järve äärde, kus 2010. aasta suvel käisid matkamas Meeli Mets ja Merle Toom.

Eestist ligi 5500 km ida pool Siberis asuv Baikali järv on maailma sügavaim mageveejärv (1637 m). Järve põhjapool on vesi piisavalt puhas, et kasutada seda otse joogiveena või toidu valmistamiseks, mis teeb matkaja elu oluliselt kergemaks.

Järve keskmine laius on võrreldav Peipsiga, kuid erinevalt Peipsist on vastaskalda silmapiir alati veest kõrguva mäeahelikuna nähtav. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises alangus ehk riftiorus ning kohati paljanduvad metsavabad graniidist kaljunukid.

Baikal asub taiga loodusvööndis, kus valdavaks on okasmets. Põhja pool järve on tumetaiga- tihedam mets, kus peamisteks puudeks kuused, nulud ja seedermännid. Hõredamat ja valgusküllasemat heletaigat, kus kasvavad valgusnõudlikud männid või lehised, näeb järve lõuna pool. Tänu seedermännile on sealsetel aladel elutsemas palju närilisi, kellest kõige ohtramalt nähti matkal vöötoravat ehk burundukki. Samas on ka palju nendest loomadest toituvaid kiskjaid nagu näiteks soobel.

Baikali järve vanus (25 miljonit aastat) ning isolatsioon on loonud maailma rikkalikuma ning erilisema magevee fauna. Tuntumate endeemsete liikide seas on Baikali viigerhüljes nerpa ning arvukas kalaliik omul. Kohalikud siberlased on teinud neist liikidest tõelise müügiartikli, kus pea igas suuremas linnas on poodides näha tuistidele suunatud nerpa sümboolikaga esemeid. Omulit püütakse ohtralt ning pakutakse kõikvõimalikel viisidel (suitsutatult, küpsetatult, marineeritult jne).

Baikali ääres on hea matkata, kuna ümber järve rajavad tuhanded vabatahtlikud iga aasta mitmeid erineva raskusastmega matkaradu. Lõunarannikul Tanhois asuvat Baikali biosfääri kaitseala keskust külastades sai tutvust teha vabatahtlike tegemistega ning aidata neid erinevatel töödel. Vastutasuks söök ja saun ning peavarjuks saadi telgi asemel jurta, mis on mongoliitset päritolu põlisrahva ehk burjaatide traditsiooniline eluase. Biosfääri kaitseala loodi 1978. aastal Baikali järve ning Hamar-Dabani mäestiku vaheliste mägimetsade elustiku kaitseks. Reservaadil liikuda oli võimalik vaid saatjaga.

Tanhoi naaberlinnas Baikalskis asub paberi- ja tselluloosivabrik. Aastakümneid tegutsedes oli vabrik suurimaks sealseks keskkonnareostajaks. Paar aastat tagasi vabriku tegevus peatati ning edasist ohtu selle tegevus järvele ning sealsele keskkonnale ei põhjusta. Turisminduse kõrval on hetkel suuremad Baikali reostajad mitmed linnad oma reoveega ning põhjaosast mööduv Baikali-Amuuri magistraalraudtee.


7.okt kell 19:00 A. Kitzbergi 8


Taas muutub Kitzbergi kommuuni elutuba seminariruumiks, kus Meeli Mets räägib matkajuttu.
Hea võimalus saada kokku ringirahvaga kuulata jutte kaugetest maadest ning arutleda põnevate teemade üle.


Lisainfo: Johannes (johannes@360.ee)