neljapäev, 20. september 2018

Kanuumatk 6. oktoobril!

KOHAD TÄIS!

Laupäeval 6. oktoobril ootab Eesti Loodushoiu Keskus Ringi kanuumatkale!

Sõitu alustame Laeva jõel Palupõhja tee silla juurest ning jõuame välja Kärevere sillani Emajõel. Teepeal läbime jõe taastatud lõike, räägime jõe taastamisest ja sealsest elustikust. Hea õnne korral teeme tutvust ka kohalike kalaliikidega.

Kell 9.30 väljub Vanemuise alumisest parklast buss, mis viib meid retke alguspunkti ning toob hiljem ka lõpp-punktist koju tagasi! Orienteeruv Tartusse jõudmise aeg on 15.00, kuid täpsustub retke käigus. Bussis on kohti 19, kanuudesse mahub 22 matkalist.

Üritus on tasuta! Sõiduvarustuse, giidide ja transpordi eest hoolitseb Loodushoiu Keskus, meil on tarvis lihtsalt kohale minna ja nautida!

Kuna matka toimumiseks on tarvis teada grupi suurust, siis palun huvilistel endast märku anda selle nädala jooksul ehk hiljemalt 23.09! Kanuu- ja bussikohta saab broneerida blogi kommentaariumis või pleyliisi@gmail.com!

Matkalised:
1. Liisi
2. Tavo
3. Kristin
4. Mihkel
5. Kaia
6. Keily
7. Lisanne
8. Kristjan
9. Helena
10. Oskar
11. Jauram
12. Gro Dagny
13. Berta
14. Stella
15. Kerttu-Liis
16. Olev
17. Mari-Liis
18. Anna-Liisa
19. Liina
20. Samuel (hetkel ilma bussikohata)
21. Jürgen (bussikohata)
22. Kristi (bussikohata)

Ootenimekiri:
*Laura L
*Taisto
*Meeri
*Laura T
*Eliise

Küsimuste korral kirjuta pleyliisi@gmail.com või tõmba traati 5528245.

pühapäev, 9. september 2018

Avamatk 2018



Hei ringirahvas ja muidu sõbrad!

Vahva suvi on jälle seljataga, uus semester alanud ja taaskord aeg üheskoos Taevaskojale sõita.

Kavas on kõik, mis avamatka tavalisest programmist leida võib ehk traditsioonilised võistlused, sõnavõtud ning vähemalt kamba peale saate kaardi teele kaasa. Otseloomulikult pole keelatud ennast varustada täpsemate kaartidega. Nagu ikka, on marsruut enda valida, kus õhtul jälle kokku saadakse, selgub kohapeal.

Oodatud on nii jalgsi, rattaga rändajad kui ka need, kes endale mingi kolmanda keskkonnasõbraliku liikumisviisi leiavad.

KÕIGE OLULISEM INFO!
Rong väljub Tartu raudteejaamast 10:17 (1.80€ / 2.10€)
Taevaskojas võiks kohal olla hiljemalt kell 12:00
Õhtul saab lõkkerokka
Lõkkeroka jätkumiseks palume enda tulekust teada anda ringi blogis kommentaariumis

Tule kindlasti!!

With the start of new semester it's time for the first hike - Avamatk!
There will be contests, speeches and you'll also get a map for hiking. The destination will be announced in Taevaskoda just before the hike.
Important:
Train leaves from Tartu at 10:17 (1.80€/2.10€)
We gather in Taevaskoda at 12 (at the latest).
Please bring your own sleeping bag and tent (or find a friend with tent)!
In the evening there will be food cooked on the campfire for all hikers.
If you're coming, please leave comment on the blog.

neljapäev, 6. september 2018

Avamällar!

Kätte on jõudnud kena sügis ning aeg on üle kontrollida, kes on suve jooksul lõõgastudes ajud tühjaks puhanud ja kellel veel miskit kahe kõrva vahel alles on! Selle jaoks koguneme 12. septembril Sisevete Saatkonda kell 20, et pidada maha korralik mälukas!

Nagu ikka:
Vastamisele tuleb 20 põletavat küsimust!
Meeskonnad on 5-liikmelised!
Auhinnad parimatele ja halvimatele!
Sisevete Saatkond pakub baarist head ja paremat!

Sel hooajal tasub veelgi enam mälukatest osa võtta ja seda kindla tiimiga, sest kirja hakatakse panema üldarvestust ning üldarvestuse järgi parim tiim saab kevadel suure auhinna!

Ürituse Facebooki link asub SIIN.

Märt & Epp & Laura

teisipäev, 4. september 2018

AVAKOOSOLEK

Koos kooliaastaga algab taas ka Ringi uus hooaeg!
Kutsume kõiki juba kolmapäeval 5. septembril AVAKOOSOLEKULE, mis toimub Vanemuise 46 ruumis 246 kell 20.00. Teeme juttu Ringist, möödunud tegemistest ja uutest plaanidest.
Eriti oodatud on kõik loodusarmastajatest matkahimulised rebased!
Haara sõber ka kaasa ja kohtume õige pea!

neljapäev, 16. august 2018

Ametlikke teadaandeid: Sündmused septembris

Tartu Üliõpilaste looduskaitseringil on hea meel teatada septembris toimuvatest sündmustest:


K. 5. september kell 20: Avakoosolek

K 12. september: Mälukas

L-P. 15-16. september: Avamatk

E. 24. september: Tatrahommik Tartu tudengipäevadega seoses

L. 29. september: Ekstreemsem öömatk Tartu tudengipäevadega seoses


Kõigi ürituste kohta laekub lisainformatsioon jooksvalt.

Kõike paremat,

Ring

kolmapäev, 8. august 2018

Lanksaare festival

Looduskaitsering esitleb

LANKSAARE FESTIVAL

31.08-02.09. 2018

Ring ootab kõiki kunsti- ja kultuurilembeseid sõpru lõikuskuu viimsel päeval Lanksaarde! Ees ootab nädalavahetus täis visuaalset, audiaalset ja manuaalset meelelahutust! Saabuma võib hakata juba varajastel hommikutundidel.

Orienteeruv kava:

REEDE
19.00 Silat-mudamaadluse õpituba, kus auväärt Proua (eks)President avab meile ukse salapärasesse Aasia võitluskunstide maailma kodumaiselt porises võtmes. Selga mugavad riided, mis pori ei karda.
President Laura laineid löömas rahvusvahelistel Silati meistrivõistlustel
21.00 Filmiõhtu ritsikasirina saatel tähistaeva all (ebasoodsa ilma korral toas).
Saun

LAUPÄEV
Hommikupoolik Marjanapsu valmistamise õpituba
Päev Küpsisetordi meisterdamine
Õhtu Matk Nigula looduskaitsealal
Kontsertõhtu kandlemuusika ja tuletantsijatega
Saun




Festivali pidulik lõpetamine toimub mihklikuu esimesel pühapäeval, mil nosime ühiselt valmistatud küpsisetorti ning astume vastu uuele (kooliaasta) algusele.

Kõik vähem või rohkem kunstilised etteasted on vägagi oodatud!

PS! Oma tulekust ja transpordisoovist/pakkumisest võid märku anda kommentaariumis või aadressil pleyliisi@gmail.com!


neljapäev, 21. juuni 2018

Hääletusvõistlus "Kas tunned maad? XVIII"


Tähelepanu-tähelepanu! Hääletusvõistlus on alanud! Pirogovi pargis saadeti teele 13 paari pöidlaküüditajaid.
Võistlejate teekond on reaalajas jälgitav siin!

Seekordset sihtpunktid:

1.Grünewaldide perekonna kabel: 58.9862, 25.77296 (2p)
Esna mõisast läheb rada umbes 1 km kaugusel asuvasse kabelisse keset metsa. Kabeli uksed on lahti ning nende kohal seisab Grünewaldide perekonna vapp. Tõenduseks palun pilti endaga kabeli võlvi all.

2. Aavere mõis: 59.07062, 26.05807 (1p)
19. sajandil ehitatud uusgooti stiilis mõis, mis kuulub Eesti kaunimate mõisate hulka. Hoone hüljati 1996. aastal pärast tulekahjut ning jäi varemetesse. Tõenduseks jäädvusta end uhkeima müüri taustal.

3. Trepimäe pioneerilaager: 58.23324, 26.13881 (1p)
1950-ndatel kerkinud uhke kompleks, spordiväljakute, söökla ja majutusruumidega, kus on põnev ringi vaadata. Fotoülesanne: Lõbus suvi. 

4. Jõgeva aleviku kultuurimaja: 58.76317, 26.40081 (1p)
Kuigi objekti enam pole, sest 2016. aastal süütamise järel 2017. aastal objekt lammutati, siis mahajäetud hooneid on naaberkruntidel veelgi. Fotoülesanne: Milline mahajäetud hoone oleks võinud ka põlema minna?

5. Omedu kalurikolhoos: 58.76551, 26.93912 (2p)
Üks põnevamaid mahajäetud kolhoosi hooneid. Tegemist on 1980-ndatel kerkinud hilismodernistliku näidiskalurikolhoosiga, mille ruumides ekseldes ei suuda kõigil juhtudel aru saada, mis on ruumi võimalik kasutusala.  Fotoülesanne: Kõige rohkem kummastust tekitav ruum.

6. Ungru lossi varemed: 58ᵒ55’2.04’’, 23ᵒ28’59.46’’ (1p)
Hiiumaale sõites ei jää vast kellelegi märkamata tee äärde jäävad uhked Ungru lossi varemed. Lossi ehitamist alustati 1893. aastal Hiiumaa Suuremõisa valitseja Evald von Ungern-Sternbergi käsul. Legendi kohaselt lubas aadlihärra armastatu mehega abielluda vaid siis, kui too ehitab talle samasuguse lossi nagu neiu kodus Saksamaal Merseburgis. Kuid kahjuks neiu suri, abieluni ei jõutud ning Ungru loss jäi lõpuni ehitamata. Hoone hakkas lagunema peale teist maailmasõda. Lisaks olevat 60ndatel lossi kive kasutatud lähedal asuva Kiltsi lennuvälja stardiraja täiteks. Jäädvusta end lossi taustal unistamas, milline oleks võinud siinne elu olla.

7. Haapsalu raudteejaam: 58ᵒ56’18.01’’, 23ᵒ31’55.63’’ (1p)
Keila-Haapsalu raudtee lõppjaam. Jaamahoone ehitati 1905.-1907.aastal ja on siiani alles.  Vastav raudtee oli kasutuses aastatel 1905-2004. Reisirongid sõitsid aastani 1995 ehk kokku ümmargused 90 aastat. Jaama ei rajatud tüüpprojekti järgi, vaid telliti orginaalkavand rõhutades Haapsalule kui tähtsale kuurortlinnale ja vajadusele vastu võtta Vene kroonituid päid.  Rajatud jaam koosneb neljast osast:  reisijatehoonest, Imperaatoripaviljonist, neid ühendavast katusealusest ja 216–meetri pikkusest täies ulatuses katusega kaetud perroonist. Nii pikk katusealune perroon oli omal ajal Euroopa pikim. Tänapäeval asub nn imperaatorpaviljonis Eesti Raudteemuuseum, mis rajati sinna 1997.aastal. Kae lisaks jaamale ka põnevaid ronge ja jäädvusta end perroonil rongi ootamas. 

8. Peetri kõvik: 59.36538, 24.49988 (1p)
I maailmasõja-aegsed Vene vägede kindlustusvööndi (rajatud 1912-18) tunnelid ja nende esised kaeved. Tänapäeval seisavad tühjalt ning pakuvad pelgupaika nahkhiirtele. Jäädvusta end Kõviku suudme juures.

9. Tsaari-Venemaa salajane raadiojaam Spithamis: 59ᵒ12’43.68’’, 23ᵒ36’14.96’’ (1p)
Osmussaare lähedal sõitis 1914.aasta augustis madalikule Saksa ristleja SMS Magdeburg. Enne laeva hülgamist oli vaja hävitada kõik koodiraamatud, millega sidet peeti, kuid kiirustades unustati osa hävitamata. Kohale jõudnud venelased leidsid pardalt kaks koodiraamatut, millest ühe koopia saatsid liitlastele inglastele. See juhtum andis olulise tõuke raadioluure arengule Venemaal.  Üsna pea loodi luureosakond Tallinnas ja otsustati luua raadioluurele ja koodimurdmisele spetsialiseerunud jaam. Kohaks valiti metsane ja kõrvaline koht LoodeEestis Allikjärve ääres. 1915. aasta jaanuaris algas ehitus ja juba sama aasta juuni lõpus alustas jaam tööd. Kasutusel oli kolm palkidest raadiomasti ja voolu andis oma jõujaam. Jaamani viis munakivitee, mis on seal säilinud tänapäevanigi. Venelased olid väga osavad - sakslased küll muutsid kordi oma šifreid, kui nüüd olid need mõne nädala jooksul jälle lahti murtud. Kuid kõik see ei kestnud kaua, 1918. aasta veebruaris tungisid saksa väed mandri-Eestisse. Selle peale raadiojaama seadmed evakueeriti ja ehitised lõhati. Seepärast saame tänapäeval näha seal vaid mitmeid betoonist aluseid, auke, munakiviteed jms. Jäädvusta end mõne säilinud jäänukiga raadiojaamast.

10. Lihula linnus: 58.69442, 23.83885 (1p)
Lihula linnus on rajatud paekõrgendiku neemikule, varasema muinaslinnuse asemele. Kivilinnus ehitati aastatel 1238-1242. Linnus oli ovaali meenutav, ebakorrapärase kujuga. õhjast ja idast piiras linnust lisaks müürile looduslik järsak, lõunas paiknes vallikraav. Hiljem ehitati lõunasse veel eeslinnus, mida omakorda ümbritses müür ja vallikraav. Linnus on olnud nii taanlaste, rootslaste, sakslaste kui venelaste käes. Liivi sõjas sai linnus rängalt kahjustada ja tänaseks on säilinud vaid varemeis linnusemüürid. Ülesanne: otsi kohta, kus sa saad ja lükka vaenlane auku. 

11. Kummistu kalmistu: 58.88537, 22.94181 (1p)
Kirjeldus: Kummistu kalmistul on kaks paekivist laotud väravapostidega väravakohta ja surnuaeda ümbritseb pinnasega toetatud kiviaed. Vanim säilinud hauatähis pärineb 1851. aastast ja on püstitatud Ingel Baio´le (Pajule). Kokku on kalmistul läbi viidud umbes 1400-1500 matust. Kalmistule matmine lõpetati 20. sajandi alguses, sest seal polnud enam ruumi. Viimane säilinud daatumiga hauatähis kuulub Ann Liigile ja pärineb 1924. aastast. Ülesanne: Leidke kalmistult kõige suurem rist ja mahutage see pildile!

12. Suuremõisa ussikelder: 58.862119, 22.937967 (1p)
Kirjeldus: Ristkülikukujulise põhiplaaniga, kahe kaarvõlviga paekivist kelder, mis on ehitatud 19. sajandi teisel poolel. Sinna olevat viinud Suuremõisa lossist 1,5 km pikkune käik. Tänapäeval on kelder päris halvas seisukorras, näha ongi ainult kahte kaarvõlvi. Ussikeldri juures on palju jõesaarekesi, mis on omavahel kanalitega ühendatud. Vana kelder on nime saanud tänu sellele, et varemetes meeldib madudele talvituda. Ülesanne: Leidke üles enda sisemine madu ja jäädvustage see! Samal ajal üritage hoiduda keldrikäiku ronimast.

13. Ojaküla mõisa varemed: 58.89941, 22.20841 (1p)
Kirjeldus: Ojaküla oli 18.–19. saj karjamõis, rahvasuus elas mälestus hävitatud külast. Kui 1920ndatel tekkis Kõpu mõisa maadele asundus, siis tehti 1939 ettepanek see nimetada Ojakülaks. Ojaküla eraldati Kõpust aga alles 1997. aastal. Küla asub oja ääres ja on saanud nime selle järgi. Sealset oja on hakatud küla järgi kutsuma Ojaküla ojaks. Mõisakohast annavad aimu ainult varemed ja suured puud. Ala ümbritseb karjaaed, aga ligipääs varemetele peaks siiski olemas olema. Ülesanne: Leidke mõisavaremete ümbrusest üles tikripõõsad ja jäädvustage end karrrvaseid karusmarju nosimas. PS! Jätke tsipake teistele ka!

14. Tohvri patareid: 58.71101, 22.48716 (2p)
Kirjeldus: Ehitust alustati 1940. aasta juunis, aga see jäi pooleli, seega pumbajaam ja veereservuaar on täiesti katmata. Komandopunker on vett täis. Positsioonide ja abipunkrite vahele jääb poolelijäänud hiigelpunker (1950-ndate aastate komandopunkt). Patarei oli kasutusel 1944-1955. Alal on kokku 14 muinsuskaitsealust rajatist ja varet. Ülesanne: Leidke omale sobiv varjend ja varitsege ohtlikke vastaseid!

15. Hüti klaasikoja ase: 58.90823, 22.50057 (1p)
Kirjeldus: Eesti esimene klaasivabrik, mis tegutses aastail 1628–1664. Klaasikoda rajati Rootsi väejuhi ja tollase Hiiumaa suurmaaomaniku Jacob de la Gardie eestvõttel. Selle võõrkeelne nimi Glashütte andis praeguseni käibiva kohanime Hüti. Klaasikoja hiilgeajal 17. sajandi keskpaigas töötas ettevõttes 30–35 inimest. Seal toodeti aknaklaasi, laboratooriuminõusid, apteegi- ja meditsiiniklaasi, tualettpudelid, viina, mõõdu- ja silmaloputusklaasid. Tänapäeval annab kunagise suure klaasivabriku asukohast aimu sinna rajatud mälestusmärk. Ülesanne: Saage mälestusmärgilt inspiratsiooni ja tehke teemakohane pilt. Lähenege loovalt!

16. Käina kiriku varemed: 58.82889, 22.77616 (1p)
Kirjeldus: Algselt paiknes siin oletatavasti 13. sajandist pärit puitkirik. Kivikirik ehitati 15.-16. sajandi piirimail. Et kirik ehitati viirsavile, siis vajumise tagajärjel tekkivate kahjustuste vältimiseks toestati 1660. aastatel kiriku idamüüri võimsate tugipiilaritega. 1860. aastaks ehitati kiriku lõunaküljele juurdeehitis ja altar tõsteti ümber põhjaseina. Taolist põhja–lõunasuunalist põhiplaani lahendust peetakse Baltikumis ainulaadseks. Hiiumaal oli gooti stiilis Käina kirik oma 600 istekohaga suurim. Kirik põles varemeteks 1941. aastal pärast pommitabamust. Ülesanne: Leidke üles rõngasrist ja proovige end fotogeeniliselt selle all rõngasse tõmmata.

17. Lõimastu kaitserajatised: 59.07792, 22.6277 (2p)
Kirjeldus: Hooned pärinevad u 1940. aastast. Tänapäeval asub Lõimastus hulk arusaadavaid ja ka arusaamatuid rajatisi, mis kõik moodustavad unikaalse kaitserajatiste kompleksi - raudbetoonpunkrid, suurtükipositsioonid, raudteetammid, militaartee rannaäärses metsas jms. Umbes 200 m punktist loodes asub ka Kukeraba patarei eriti massiivne maa-alune kahekordne juhtimiskeskus, kus lae paksuseks on ca 3,5 m (pidi vastu pidama kahetonnise lennukipommi otsetabamusele) ja seal on kokku 36 mitmesuguse otstarbega ruumi. Tasub lipsata ka mere äärde, et näha rannavees lebavat Tahkuna hiidrahnu. Ülesanne: Mõelge end ajas tagasi nõukaaega ja pildistage end seinamaalingu “CCCP” all.

18. Kasari vana sild: 58.73172, 23.99137 (1p)
Sild ehitati üle Kasari jõe 1904. aastal. Peale valmimist oli Euroopa ja Venemaa pikim raudbetoonsild, olles 307,8 m pikk. 1990. aastani oli sild aktiivkasutuses, nüüdseks on kõrval maanteesild autodele ja vana sild jäetud jalakäijate kasutusse. 2000. aastal tehti sillale ka remont. Sild on kaetud munakiviteega ja pimedas töötab sillal dekoratiivvalgustus. Ülesanne: jäädvusta ennast silla taustal Kasari jõest läänemere lesta püüdmas.

19. Jõgeva kõrts: 58ᵒ53’46.71’’, 24ᵒ6’1.09’’ (1p)
Tegemist on maanteekõrtsiga, mis on ehitatud 19.sajandi I poolel.  Kõrts oli paekivist, mille peale ehitati pilbaskatus. Stiililt oli kõrtsihoone klassitsistlik ja põhiplaanilt L-kujuline. Hiljem  on esifassaadi keskossa ehitatud viilkatusega puidust pits-ilustustega pealeehitis. Omapärane on kõnealune kõrtside seas selle poolest, et oli kahe talliga kõrts. Lisaks peetakse seda kõige pikemaks kõrtsiks. Peale kõrtsi on vaatamisväärsusteks veel kaks tervet kivisilda, üks ühelpool ja teine teiselpool kõrtsi. Kahjuks kõrts ise on praeguseks suuresti varemetes, kuid tema suursugusus on sellegipoolest aimatav. Jäädvusta end toosti ütlemas kõrtsi ees.

20. Ülgase fosforiidikaevanduse rikastusvabrik: 59.48886, 25.08668 (1p)
1920-ndatel avatud fosforiidi rikastusvabrik, mis asub tollase fosforiidikaevanduse jalamil. Suleti pärast põlengut 1938. aastal ning hüljati ka koheselt. Uus vabrik ja kaevandus avati Maardu mõisa juures. Tõenda oma kohalkäiku pildiga rikastusvabriku müüride vahelt. 

21. Kolga mõis: 59.49185, 25.61128 (2p)
Siin, suursuguses Kolga mõisas, saate tunnetada salapärasust ja iidset hõngu. 1230. aastast kuulus Kolga mõis tsistertslaste ordule. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. Kolga mõis sai oma praeguse väliskuju 1820. aastatel, mil eelmine hoone ehitati põhjalikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks. 17. sajandi lõpust 2014 aasta suveni on mõis kuulunud ühele ja samale aadlisuguvõsale -  Stenbockidele. Vaatamata sellele, et suur osa hooneid on veel renoveerimata, jätab mõisakompleks praegugi suursuguse mulje. Pilttõendus mõisa sammaste eest, meeleolu: ostsid endale just mõisa ja said võtmed kätte. 

22. Vanamõisa mõis: 59.44536, 26.19855 (1p)
Võrdlemisi uus mõis, mis rajati 17. sajand, kuid mis on see-eest tihti omanikke vahetanud. Hetkel seisab tühjana. Fotoülesanne: Mõtle välja põhjus, miks mõisnikud seda kohta nii tihti hüljanud on.

23. Nõukogude armee kasarmu- ja elamislinnak: 59.32154, 26.00947 (1p)
Nõukogude liidu aegu 50-ndatel kerkinud armee linnak, mis teenindas Põima külje all asunud ulatuslikku taristut. Tänapäeval leiab koht kasutust ehk vaid graffiti armastajate ning linnalahingute harjutusalana. Fotoülesanne: Mina ja Lenin, Lenin ja mina. 

24. Audla möis: 58.45946, 23.01784 (1p)
Esimesed teated Audla mõisast (saksa k Hauküll) pärinevad 1464. aastast. 17.-18. sajandil kuulus mõis von Vietinghoffidele, alates 1798. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buhrmeisteritele. Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik peahoone on ehitatud 1805. aastal. Poolkelpkatusega hoone eripäraks on erakordselt kõrge esimene korrus ning kolm ovaalsaali. Vähesed kõrvalhooned ei paiknenud mitte peahoone läheduses, vaid sellest 150-200 meetrit lõuna pool, teisel pool väheldast teed omaette kompleksina. Mõisa peahoonesse kolis võõrandamise järgselt kool, mis tegutses seal 1970ndate aastateni. Praegu on hoone eraomandis. Fotoülesanne: mõisakooli vahetund aastal 1950. 

25. Kohtu 7a: 58.25523, 22.48274 (1p)
Vana leivakombinaat. 1935. aastal rajasid ettevõtjad Heimar Adfeldt ja Vassili Leiner praeguse tööstushoone keskosa kohale kolmekorruselise jahuveski. 1938. aastal lammutati Kohtu tänava joonel asunud Apostliku Õigeusu Vennaste Seltsi maja ja tootmishoonet pikendati vabanenud ruumi arvelt tänavani. Sama palju laiendati veskit ka krundi sügavuses. Kogu kompleks ehitati korruse võrra kõrgemaks. 1939. aastal pandi seal käima pagaritöökoda, mis töötas 1999. aastani. Seejärel erastati osaliselt riigile kuulunud Kuressaare leivakombinaadi varad ja tagastati õigusjärgsetele pärijatele, perekondadele Papp ja Kahu. Pärast seda on kombinaadikompleksi kuulunud hooned vahetanud mitu korda omanikku, Kohtu 7a paiknev tööstushoone koguni 6 korda. Pilttõenduseks Sina leivakombinaadi taustal mõnda jahutoodet reklaamimas. 

26. Kaare 3: 58.25215, 22.50432 (1p)
Kasarmuhoone. Piltülesanne: kasarmuhoone on valve all. 

27. Baas: 56.60511, 22.77859 (1p) 
Fototõendus meediva nurga alt meeldivas meeleolus baasi esiselt. 

28. Köljala möis: 58.37045, 22.68516 (1p)
Keskajast pärineva Kõljala mõisa alad olid von Buxhoevedenitele läänistatud juba 13. sajandil; hiljem loodud mõis (saksa k Köljall) oli von Buxhoevedenitele omanduses kuni 16. sajandi alguseni. Alates 1677. aastast kuulus mõis von Osten-Sackenitele. Nemad püstitasid 18. sajandi lõpul mõisa ka tänini säilinud peahoone, liites sellesse vanemate kivihoonete osi. 1840. aastal siirdus mõis taas von Buxhoevedenite aadliperekonna valdusse, kes ehitasid mõisahoone keskosa kahekorruseliseks ja lisasid talle nelja sambaga ning astmikfrontooniga pilkupüüdva historitsistliku portikuse. Mõisaparki piiravale aiale lisati tollal kolm kaaravadega klassitsistlikku väravaehitist. Kaasajal on neist säilinud vaid üks. Buxhoevedenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoones tegutses kuni 1955. aastani kodumajandus- ja põllutöökool. Mõisahoone restaureeriti 1980. aastal kohaliku kolhoosi poolt. Kaasajal on mõis eravalduses. Jäädvusta end mõisa poole sammumas!

29. Yo! Maakad: 58.26958, 22.02653 (1p)
Hoone Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi ja Käesla-Karala-Loone maanteede ristil. Viipa ufo-mehele tervituseks ja jäädvusta see imeline hetk koos kõneall oleva kirjaga.  

30. Tagaranna piirivalvekordon: 58.54248, 22.20697 (1p) Umbes 1980. aastal ehitatud uus Tagaranna kordon: radarijaam, vaatlustorn Tagaranna külas. Lähedal asub ka 1917 ehitatud Ninase rannakaitsepatarei nr 46 (koordinaadid: suurtükk nr. 1- 58° 32, 653N ja 022° 12, 331E ; nr. 2- 58° 32, 672 N ja 022° 12, 284E; nr. 3- 58° 32, 650N ja 022° 12, 234E; nr. 4- 58° 32, 612N ja 022° 12, 234E.) Jäädvusta end vabalt valitud suurtükiga. 

31. Maantee seniitraketidivisjon: 57.93541, 22.06941 (1p)
Maantee külla paigutati 1950. aastate teisel poolel Saaremaale toodud õhutõrjeraketipolgu nr. 74907-A üks õhutõrjerakettide S-75 divisjon. Selle isikkoosseis paigutati Maantee külas asunud kasarmutesse, mis 1940. – 1941. aastal olid ehitatud 315. tornpatarei sõjaväelinnakuks. Sõrve poolsaare tipus maantee külas paiknenud divisjon koosnes raadiotehnilisest ja stardipatareist ning juhtrühmast. Stardipatareis oli kuus S-75 “Volhov”- tüüpi õhutõrjerakettide stardiseadeldist, mis asusid angaarides ehk hoidlates ringikujuliselt ümber tsentraalposti. Rakettide tabamiskaugus oli 56 km, tabamiskõrgus 0,1 kuni 30 kilomeetrini. Raketihoidla “Granit” ehitati 1970. aastate keskel, mil Maantee külas paiknenud divisjon relvastati umber tuumapeadega varustatud rakettidega. Mitmekümne meetri pikkune hoidla monteeriti kokku tugevast raudbetoonist valatud poolkaartest ning kaeti pealt pinnasega. Hoidla sissepääsu kaitsesid paksud rauduksed. Üks hoidla mahutas mitut raketti. Kohapealsed sõjaväelased rakettidele juurdepääsu õigust ei omanud, vaid pidasid valveteenistust. Hoidlaid käisid aeg-ajalt kontrollimas spetsialistid Valgast. Maantee küla õhutõrjerakkettide divisjon evakueeriti 1994. aastal. Jääda pildile koos raketihoidlaga (57° 56, 271 N ja 022° 01,050 E)!

32. Kiipsaare tuletorn: 58.4958, 21.84109 (1p)
Tuletorn rajati selleks, et abistada orienteerumisel ning hoiatada poolsaare ümber asuvate ohtude eest. Esimene puidust kolmetahulise tüvipüramiidi kujuline tuletorn ehitati sama poolsaare põhjapoolsele Undva ninale I Maailmasõja ajal. Peatselt leiti aga Veeteede Ametis, et tuletorn peaks paiknema hoopis Uudepanga lahe teisel kaldal. 1933. aastal ehitati Harilaiule Kiipsaare nukale sihvakas raudbetoonist tuletorn. Torn värviti musta-valge vöödiliseks ja laternaruum mustaks. 1992. aastal tuli kustutati ja tuletorni karjäär jätkus päevamärgina. 2009. aastal lõppes seegi. Kiipsaare näol on tegemist 20.sajandi tuletornide hulgas ühe kuulsaimaga. Kaugel inimasustusest, looduslikult maalilises kohas, Vilsandi rahvuspargi territooriumil paiknev tuletorn on kuulsust kogunud, kui Eesti oma Pisa torn – algselt umbes 100 m kaugusele rannast ehitatud tornini jõudis 1990.a pidevalt kallast õõnestanud meri ja hakkas lainetusega tornialust pinnast ära uhtuma. Pikka aega uudistajaid ligi tõmmanud viltune torn otsustas aga 2008. aastal taas sirgeks muutuda – lainetus oli asunud nüüd maapoolsest küljest pinnast õgvendama. Kiipsaare tuletorn tegi kandva osa Sulev Keeduse mängufilmis „Somnambuul“. Tõesta enda kohalolu fotoga, kus oled tuletorniga sama nurga all viltu. 

33. Laidunina tuletorn: 58.37943, 23.0882 (1p)
Laidunina endine tuletorn oli algselt mõeldud Liivi lahe põhjaosas orienteerumiseks. Historitsistlikus stiilis tuletorn on ehitatud tüüpprojekti järgi, mille autoriks võib pidada sõjaväeinsener Aleksandr Jaronit. Maakivist esimene korrus on kuusnurkse põhi- plaaniga, ümara kujuga ülaosa on punasest     tellisest. 26-meetrine tuletorn koos teenindushoonete kompleksiga sai valmis 1907. aastaks. Mõne aja pärast selgus, et tuletorni asukoht on valesti valitud ja selle seadmed paigutati ümber Kübassaare poolsaarele ehitatud puidust tuletorni. 1920. aastal seati tuletorn ja teenindushooned jälle töökorda ning tuletorn näitas valgust 1924. aastani. Olles tuletornide hulgas erandlik on Laidunina arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Jäädvust pilt, kus oled tuletorniga sama pikkune. 

34. Lööne möis: 58.41563, 22.76002 (1p)
Lööne mõisat (saksa k Köln) on esmamainitud 1489. aastal. 16.-17. sajandil kuulus mõis pikalt von Pollidele. 1698. aastal omandasid mõisa von Vietinghoffid, kellelt ta siirdus von Güldenstubbede ning hiljem von Weymarnide valdusse. 1791. aastast kuni 19. sajandi teise pooleni kuulus mõis taas von Güldenstubbedele; hiljem kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Buxhoevdenite valduses. Mõisa ühekorruseline kõrgel soklil paiknev peahoone on ehitatud 18. sajandi lõpus. 1864. aastal ehitati hoone põhjalikult neogooti stiilis ümber. Siis lisati hoonele veidi eenduv kahekorruseline keskosa koos lameda astmikviiluga. Sellest ajast pärinevad ka tiheda jaotusega inglisepärased aknaraamid. Mõis on eravalduses. Kõrvalhooneid ei ole säilinud. Ütle “Lööne möis!” ja tee pilti. 

35. Laiuse ordulinnuse varemed: 58.81187, 26.54399 (1p)
14.-15. sajand rajatud linnus, mis hävis osaliselt tulekahjus 1620-ndatel ning ülejäänu Põhjasõja alguses. Hüljatuna on see aga seisnud Põhjasõja lõpust alates. Fotoülesanne: Kivi kivi peal.

36. Prääma mõis: 58.89637, 25.53562 (1p)
Tõeliselt mahajäetud ja metsa kasvanud endine mõisahoone Paide külje all, mida on kasutatud ka lastekoduna. Alates 1990. aastast on seisnud tühjana. Fotoülesanne: Õnnelik/õnnetu lapsepõlv.

37. Mündi mõis: 58.87494, 25.59699 (1p)
Kenal paekivi paljandil asuv puitmõis, mis kerkis 18. sajandi lõpul. Viimaste plaanide järgi on plaanitud lammutada, ehk viimane võimalus näha Mündi mõisahoonet. Fotoülesanne: Uuristades jalgealust. 

38. Vanad rongid: 58.80481, 25.42946 (1p)
Türi rongid: Türi sümboliks kujunenud iganenud tehnoloogial töötavat auruvedurit saab näha raudteeületuskohas. Võib kaeda ja näha vanema generatsiooni ronge ja vaguneid. Fotoülesanne: Vedur ei liigu!

39. Tänassilma õigeusu kirik: 58.39211, 25.83952 (1p)
Tänassilma õigeusu kirik ehk Tänassilma Arsenios Suure kirik ehitati 18971898 arhitekt Vladimir Lunski projekti järgi. Alates 1998. aastast on kirikuhoone muinsuskaitse all. Hüljatud õigeusu kirik otse Viljandi-Tartu maantee ääres ärkab ellu kaks korda aastas. Nimelt kirikut kasutatakse endiselt hingedepäevadel ja teisel jõulupühal, mil peetakse kontsertmõtisklusi. Fotoülesanne: Jõulupüha või hingedepäev.

40. Adavere mõisa-ait kuivati: 58.70936, 25.89798 (1p)
18. sajandi lõpu barokkehitis, ENSV aegses kastmes. Tõenduseks pilti endast hoone taustal.

41. Mõniste endine Pajukõrts: 57° 37' 5.42" , 26° 37' 4.49" (1p)
Pajukõrts ehitati 19. saj ning kuulus Mõniste mõisa alla. Kasutusel oli nii postijaamana, sigalana kui väetisekuurina. Postijaamas olid olemas söömis- ja ööbimisvõimalused. Postijaama pidaja Aleksander Henning vedas laiali posti, kohtukutseid ja kaupa. Samas töötas ka kaks postipoissi, kes vedasid posti jalgratastega. Hoones oli ka lehmalaut, lehmi umbes 70. Hiljem ehitati juurde karjaköök, kus oli piimajahutus- ja pesuruumid. Kui Mõnistesse loodi 1948. aastal esimene sovhoos Sangar, siis kasutati hoonet mõnda aega põllutehnika hoidmiseks. Hiljem aga ka vilja ning kartulit, juurvilja ja viljaseemet. (Romet Pazuhanitš, kohalik ajaloo huviline) Teemakohane pilttõendus palun kõrtsi sissekäigu juurest! Kui on huvi, siis samas kõrval üle tee asub ka Mõniste mõisa park, kus kasvab 44 liiki puidpõõsaid ja lendab 3 kaitsealust nahkhiireliiki!

42. Vana-Nursi mõis: 57° 47' 6.74" , 26° 56' 8.01" (1p) 
Jääb vähem kui kilomeetri jagu suurest maanteest kõrvale. Mõis loodi 1688. aastal, Von Hezbergide omandusajal 1860tel aastatel ehitati mõisa esinduslik neorenessanss-stiilis peahoone. Teise maailmasõja järgselt oli mõisakompleks nõukogude raketibaasi käsutuses. Ajalooliselt Võru-Valga maanteelt viis mõisasüdamesse paarisaja meetri pikkune sirge sihitee. Kaasaegne tee on raskemini leitav, sest nõukogude sõjaväeobjekti asukoht tuli hoida saladuses. (Eesti mõisaportaal) Viska mõisaesisele teele siruli ja puhka oma väsinud jäsemeid! Sellest ka pilt (nii, et ka mõis näha). 

43. Helme kirik: 57° 59' 44.05" , 25° 52' 55.98" (1p)
Helme kiriku ehitusajaks on pakutud XIII-XV sajandit. Oma asukoha tõttu on Helme pea alati Eestimaad tabanud sõjamasina tallata olnud. Helme kirikuhoonele sai saatuslikuks teine maailmasõda. 1944.aasta 21.septembril tabas kirikut saksa kaugelaskekahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, õhusurve liigutas torni alustalasid ja kallutas selle viltu. Samal sügisel kukkus torn alla lõhkudes katust ja kiskudes maha seina. (Helme valla koduleht) Mahuta ennast ja kirikut ühele pildile!

44. Elamu Valga linnas (Kuperjanovi 12): 57° 46' 42.96" , 26° 2' 29.54" (1p)
Üks suurimaid enne Esimest maailmasõda Valgas ehitatud elamuid, mis on säilitanud oma algse välisilme ühes omapärase juugendliku fassaadidekooriga. Hoone on ehitatud omaaegsele Valga hambaarstile Julius Goerlzile. (Kultuurimälestiste Riiklik Register) Jäädvusta end metsikute lõvidega!

45. Kastolatsi Rõõmukuulutamise kirik: 58° 5' 14.53" , 26° 28' 58.27" (1p)
Maakivist, kellatorni ja viie kuppeltorniga kirik valmis 1873  Kastolatsi külas, mille järgi hakati nimetama ka kogudust. Juba 1951  oli toimunud koguduse viimane jumalateenistus, millele polevat tulnud ühtki koguduseliiget. (Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku leht) Ära häiri kõrvaltalu kitsekeste rahu ja talleta ennast pildile (kiriku taustal) suurt rõõmu kuulutamas!

46. Kuigatsi mõisa häärber/koolimaja: 58° 0' 34.61" , 26° 12' 19.99" (1p) 
Leia üles Kuigatsi mõisa häärber, mis on olnud ka koolimaja. Tee pilt maja taga trepil! Kui on tahtmist, siis uuri ka teisi mõisahooneid nt kuivati, pesuköök, käsiait, tuuleveski, meierei jne. Kohapeal on talli juures ka legend, kuidas neid kõiki leida.

47. Lota mõisa hooned: 57° 56' 41.13" , 26° 15' 10.83" (1p)
Asuvad Lota oja ja Laatre jõe ääres, kõrval Lota bussipeatus. Hoonetest võid leida peahoone, samas kõrval kuivati-ait (aastast 1907) ja laut, tall, kuur (?). Kaugemal näha sauna varemed ja üle tee on jäänud kunagi moonakate maja ning meierei. Kui lehmikud lasevad löögile, siis jäädvusta end mõisa hoovil kuivati kena esifassaadi ees!  

48. Pilkuse küla taluhoone koos kõrvalhoonetega: 58° 1' 36.07" , 26° 31' 47.12" (2p)
Kruusateel, mis liigub Rõngu-Kanepi-Otepää teelt Nüpli suunas. Jääb umbes-täpselt 4,7 km teelõigu keskele. Tee pilt taluhoonete taustal põdrakanepi taimede vahel!

49. Laatre 5-korruseline kortermaja: 57° 51' 57.35" , 26° 14' 49.79" (1p) 
1970ndatel Laatre sovhoosi töötajatele ehitatud kortermaja, mida praegu kasutatakse õppuste tarbeks. Kohalikud teavad seda tondilossi nime all. Jäädvusta pildile enda silmad ja 5 korrust tühje kortermaju aknaavausi!

50. Kaagvere Alamõisa tööstuskompleks: 57° 46' 1.09" , 26° 11' 1.21" (1p)
Eesti suurim mõisa juurde kuulunud tööstuskompleks. Ansambli keskmes asuv õllevabrik on impossantsemaid tööstusrajatisi Eestis. Alates 1880 aastatest kuni Esimese maailmasõjani ehitati sinna ka jahuveski, saeveski, villavabrik, ketruskoda jm tööstushooneid. Ühe- ja kahekorruselised historitsistlikud tööstushooned on ehitatud ühtses stiilis, kasutades punast tellist ja maakivi. (Eesti mõisaportaal, Kultuurimälestiste riiklik register) Tee pilt kaugusest õllevabriku korstnale toetudes!

51. Hargla endine bensiinijaam: 57° 36' 46.31" , 26° 23' 35.16" (1p) 
Asub Hargla kiriku vahetus läheduses. Anna samasasuvale Hargla pühale männile oma ohvrid ning suundu tanklasse. Tangi vabal valikul midagi 76 bensiiniga. Sellest ka pilt!

52. Karjalaut Valga-Suurekõrtsi teel: 57° 50' 9.64" , 26° 14' 10.57" (1p)  
Kõnni ringi putkemetsas ja uuri karjalauda ruume, mis viimati oli paksult kraasitud villa täis. Palun lillepärgadega karjalaste pilt lauda eest!

53. Meossaare kabel: 58.6779, 25.643 (1p)
Türi valla Meossaare külas asub Kabala mõisa endiste omanike von Vietinghoffide neogooti stiilis kabel ja aed. Arvatavasti on kabel rajatud ja matmisi alustatud 19. sajandi keskel või teisel poolel. Aegade jooksul on matusepaik rüüstatud ja lõhutud. Pilttõendus enda kohaolulust kabeliesisel trepil!

54. Kõo mõis: 58.63315, 25.73063 (1p)
Asub Pilistvere kihelkonnas ning on rajatud 1670ndatel. Baroksest, kivist mõisast sai peale Põhjasõda riigi mõis. Mõisa peahoone valmis 1774. aastal ning on säilinud enam-vähem algsel kujul. Kõrvalhooneid seevastu on säilinud vähe. Tähelepanu! Tegemist on eravalduriga! Sisenemine lubatud vaid juhul, kui saad omanikuga jutule ja ta sisse kutsub. Fotoülesanne: jäädvustage end mõisa taustal, poosid (ja võimalusel aksessuaarid) olgu kohased tõsimeelsele mõisavalvurile. 

55. Rõika peeglivabriku kompleks: 58.48722, 26.05245 (1p)
Rajati 1794. aastal. 19. sajandi algul töötas vabrikus üle 500 inimese ning aastatoodang oli umbes 32 000 peeglit. Kuna toodang läks ekspordiks, siis põhiliselt said end peeglist imetleda venelased, rootslased ja lõunaameeriklased. Tehas sulges uksed 1914. aastal. Puitsammastega aidahoone on tänaseks hävimas ning ka vesiveski on jäetud ajahamba pureda. Fotoülesanne: tehke pilt enda ja vabrikuhoone peegeldusest. Kui peeglit käepärast pole, siis seiske pea peal. 

56. Iglesiase-Aneti ausammas: 58.53521, 25.94463 (1p)
Kui Anett Armin 2007. aastal Eesti Ekspressi kõige tühisemate kuulsuste edetabelis juhtpositsioonile tõusis, teatas preili, et tema ei ole tühine inimene, sest tühised inimesed elavad Kolga-Jaanis. Seepeale otsustas ETV “Erisaade” koostöös Kolga-Jaani vallavalitsusega Anetile Kolga-Jaani populariseerimise eest ausamba püstitada. Ausamba eelarve oli 100 Eesti krooni, monumendi valmistamiseks kasutati betooni ja mahakantud plastmannekeeni, mis roosaks võõbati. Tühisuse ausammas avati 18.10.2007 Kolga-Jaani vallamaja ees. Praegu asub kuju kõrvalises kohas katlamaja kõrval. Fotoülesanne: tõsta Aneti kuju kõrval või ees või kohal toost Kolga-Jaani terviseks! 

57. Kuke bussipeatus: 58.141221, 26.907865 (2p)
Tähtis koht bioloogiahuvilistele! Kuke bussipeatus asub Karilatsi vana külaaseme keskmes ning selle vahetusläheduses on Leevi jõgi ja Karilatsi kalakasvandus, mis on ehitatud 1997. aastal. Kuna kasvandus saab suure hulga oma veest Leevi jõest, siis on juhtunud, et tiikides elavad vikerforelli noorjärgud on neile ettenähtud veekogudest pääsenud metsikusse loodusesse ning seetõttu võib Leevi jõel kalastades üsna tihti tabada ka Eestis võõrliigi staatuses olevat vikerforelli. Fotoülesanne: jäädvusta Kukele jõudmine nii, et mõlemad hääletajad jääksid kaadrisse.

58. Kärstna mõis: 58.14409, 25.80178 (1p)
Kärstna mõis oli rüütlimõis Helme kihelkonnas, mis rajati 1678. aastal. Umbkaudu kilomeetri kaugusel mõisast edelas/läänes asub tolleaegsete omanike Anrepite rajatud mõisakalmistu koos perekonnakabeliga, mis restaureeriti vahemikus 2010-2013. Kalmistul asub lõvi kujuga ausammas Heinrich Reinhold von Anrepile. Fotoülesanne: tee lõvile pai (või veel parem musi). 

59. Järvakandi mõis: 58.87596, 24.74738 (1p)
Oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas ning pärineb aastast 1485. 1905. aastal maha põletatud hooneid taastas Aleksander von Harpe, kuid peahooneni ta paraku ei jõudnudki. 1920. aastal lasi mõisa uus omanik Otto von Taube hooneid kõrgklassitsistlikus stiilis ümber ehitada, tehes Järvakandi mõisast ühe suurejooneliseima klassitsistliku stiili näite Eestis. Praeguseks on säilinud osa mõisahoone müüre. Fotoülesanne: maskeeru käepäraseid vahendeid kasutades mõisahärraks/prouaks ja jäädvusta see kaunis hetk müüride taustal. PS! On aeg asuda end folgilainele häälestama - kui võimalust, siis kuulake Järvakandi reilendrit ja saate teada, mida põnevat too kant endas veel peidab (lugu laulavad Untsakad)! 

60. Keava mõis: 58.94667, 24.92867 (1p)
Oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas. Mõis on ühtedel andmetel rajatud aastal 1486, teistel andmetel aga vähemalt 60 aastat varem. Võta siis kinni, kellel õigus on! See on aga kindel, et mõisahoone 1905. aasta ülestõusu ajal maha põletati ning hiljem algsele lähedaselt taastati. 1950ndatest on mõis aga taas varemeis. Leia mõisahoone lähedalt ka vana tuuliku vare! Fotoülesanne: etendage ülestõusuaegne mõisa mahapõletamine (ilma reaalse tuleta) mõisahoone juures.  

61. Keava mõisa tuuleveski (1p)  
Pilttõendus: mina ja veski. 

62. Varbola Jaanilinn: 59.03955, 24.50413 (1p)
Varbola Jaanilinn, üks suurimaid Muinas-Eesti linnuseid pärineb 1212. aastast. 580 m pika ja 10 m kõrguse valli tarvis tuli kohale vedada ja paika laduda laias laastus 10000 kuupmeetrit paekivi. Tulemus oli aga tööd väärt - linnust ei ole kordagi tormijooksuga suudetud vallutada! Ei saanud tast jagu Novgorodi vürst Mstislav Uljas, taanlased ega ka leedukad. Viimati oli linnus kasutusel Jüriöö ülestõusu päevil, 15.-17. sajandil leidis õu kasutust kalmistuna. Fotoülesanne: peatu hetkeks ja pea linnuse õuel kerge kosutav piknik. 

63. Eidapere raudteepeatus Lelle-Pärnu raudteel: 58.75681, 24.93781 (1p)
Jaam rajati 1926. aastal ning sealt sai alguse Eidapere-Järvakandi tööstusraudtee. Peatuses on säilinud 2 perrooni - üks madal standardne kiviperroon ja teine 550mm kõrgune puitperroon. Fotoülesanne: hääleta vanalt puitperroonilt rongile (aga ärge lootke tegelikult ka küüti saada). 

64. Kalli Apostlik-õigeusu kirik (Kalli küla): 58.53245, 24.04216 (1p) 
Usuvahetusliikumise ehk rahvapäraselt keisri usku minek sai alguse 1840. aastatel Liivimaa kubermangus aset leidnud sotsiaalse protestiliikumisega, mille käigus siirdus märkimisväärne osa talupoegadest õigeusku. Usku vahetati peamiselt talupoegade lootusest parandada oma majanduslikku olukorda, omandades maad (sh hõreasustusega Venemaale) ja saavutades mõisakoormiste kergendamise ja varjatud protestina sakste kontrolli all olnud luterliku kiriku vastu. Rahvas ütles: "Vene papid on meiesugused, nad pole targemad kui meiegi, nendega on hää elada!" 1846. loodi Pärnu praostkond, 1848. aastal Kalli kogudus (misjärel lahkus Mihkli (kiriku) kogudusest pea tuhat hinge). Kalli kirik ehitati 1858-1866 ning seisma jäi see 20. sajandi teisel poolel. Ülesanne: lavasta altaril mõni kiriklik tseremoonia (laulatus, ärasaatmine vms).

65. Karuse raudteejaam (Karuse küla): 58.61912, 23.69766 (1p)
1928.-1931. aastal ehitati Riigikogu otsusel Raplast Virtsuni kitsarööpmeline raudtee, mis oli kasutuses 1. detsembrist 1931 kuni 26. maini 1968. Tänapäeval on mitu raudteetammi osa kasutusel autoteena, mis väärib huvitava vaate tõttu kindlasti läbisõitmist. Karuse vaksalihoone ehitati 1931. aastal. Jaamahoone on tänaseni säilinud ja rekonstrueeritud. Jaamas elab lahke perenaine Meelike, kes pakub läbisõitjatele kohvi ning kooki ja räägib lisaks jaama ajaloost (julgelt uksele koputada). Ülesanne: kehasta ennast jaamaülemaks ning jäädvusta see hetk ühes Karuse jaamahoone ja raudteetammiga (suunaga Virtsu poole).

66. Kõmsi õigeusu kirik ehk Uue-Virtsu Kristuse Sündimise õigeusu kirik (Kõmsi küla): 58.62179, 23.63087 (1p)
Historitsistlik-eklektilises stiilis pühakoda ehitasid Muhumaa mehed arhitekt K. Nymani projekti järgi 1888-1889. Pühakoda pühitseti kasutusse 1889. aasta oktoobris. Kiriku lähistel väärivad ülesmärkimist Kõmsi tarandkalmed (1.-2. saj), mis asuvad kirikust 200 m lääne (st Virtsu) pool, kõige paremini pääseb ligi kui liikuda mööda Risti-Virtsu maanteed Virtsu suunas. Kirikust 200 m põhja pool asub keerulisema ligipääsetavusega põletusmatuste väli (11.-13. saj). Kõmsi muististe kaevamised on heitnud palju valgust üldise Lääne-Eesti hõimude muistsele ajaloole. Ülesanne: tee kiriku peaukse ees üks hästi sügav slaavi kükk. 

67. Virtsu vasall-linnus (Virtsu küla): 58.5889, 23.52428 (1p)
15. sajandist pärinev Virtsu kastellitüüpi (kaitseks ristkülikukujuline ringmüür) linnus oli ruudukujuline ning selle kirde- ja edelanurgas asusid kolmekorruselised ümartornid, mille ülaosa oli varustatud mašikulii (eenduva kaitserajatisisega, millelt valati vaenlasele keeva vett, tõrva ja muud seesugust kaela) ja sakmelise rinnatisega. Ehitusmaterjalina oli kasutatud valdavalt dolomiiti, vähem maakivi. Kahekorruselist konvendihoonet ümbritses ühe korruse kõrgune ringmüür. Langesillaga suletav värav asus nii linnuse kui seda ümbritseva zwingeri lõunamüüris. Kahe värava vahel oli niinimetatud hundiauk. Linnus hävis osaliselt 153334 rünnakutes ning suurem osa lõhuti linnuse vallutanud piiskop Reinholdi käsul maha. Linnuse funktsiooniks oli kontrollida ning turvata mandri ja saare vahelist laevaliiklust. Ülesanne: otsi üles oma hing ja süda ning jäädvusta ennast linnust võõrvõimu eest kaitsmas. 

68. Veski talu pukktuulik (Allika küla): 58.4595, 23.7298 (1p)
1891. aastal ehitatud tüüpiline pukktuulik, mis on võrreldes Saaremaa ja Hiiumaa tuulikutega erakordselt suur. Kui Saaremaa tuuliku külje pikkus on tavaliselt alla 4 meetri, siis antud juhul on see peaaegu 5 meetrit. Samas on suurem ka tuuliku kõrgus ca 11 m. Tuulik toetub läbi nn liugraami väga korrektselt mördiga laotud maakividest jalale. Pärnumaale iseloomulikult on tuulikul "kleit" (lauaotsad) ulatunud peaaegu maani, moodustades tuuliku alla jala ümber suletud ruumi. Suurusest tingituna on mõningad konstruktiivsed iseärasused: erinev on saba kinnitus ja lava konstruktsioon. Veski talu pukktuulik on ainuke ehedalt säilinud selle tüübi näide Eestis. Veski oli töökorras veel 1950ndatel aastatel. Ülesanne: kiigu vabalt valitud viisil veski küljes rippuva trossiga.

69. Pärnu vana haigla (Sillutise tn 6): 58.38464, 24.51987 (1p)
*             Pärnu hoonetest peamine kummitusmaja
*             siin on sündinud nii mõnigi Ringi juhatuse liige
1910. aastal valmis Pärnusse võimas kolmekorruseline kivist haiglahoone Sillutise tänaval, mille kompleksi lisandusid 1912. aastaks veel kabelsurnukuur ning majandushoone. See haigla ehitati 1908. aastal mahapõlenud haiglahoone asemele. Kabeli lõunatiib ehitati 1945. aastal ümber pesumajaks, samal ajal oli hoone küljes olnud ka väike sigala. 1966. projekteeriti pesumaja asemele gamma-kiiritus kabinet. Haiglahoonel on säilinud algupärane fassaadidekoor ning isegi originaalne uks. Kel huvi saab internetist erinevaid kummituslugusid lugemiseks otsida. NB! Hoonesse omavolilisel sisenemisel olla ettevaatlik, kuna hoone on valvestatud ning osadesse ruumidesse paigaldatud liikumisandurid. Samuti on suur oht näha või kuulda midagi paranormaalset. Ülesanne: leia endale mugav pind hoone peaukse ees ning jäädvusta ennast sünnitamispoosis.

70.  Pööravere mõis (Pööravere küla): 58.67391, 24.62001 (2p)
1905. aasta talurahva ülestõusu ajal (mässati mõisnike omavoli vastu) süüdati Pööravere mõis ühes piirkonna suurima viinavabrikuga ning varemetes hoone jäi taastamata (Pärnumaal süüdati sel aastal kokku 13 mõisa). Praeguseks on endisest härrastemajast säilinud vaid varemed. Varemetes on ka teised hooned, välja arvatud valitsejamaja. Selles mõisas on oma lapsepõlve veetnud maailmakuulus zooloog, biogeograaf ja põllumajandusteadlane Alexander Theodor von Middendorff, kes pani aluse eesti punase veise ning tori hobuse tõu aretusele. Tema teene on ka TapaTartu-Riia raudteelõigu rajamine. Praeguseks on endisest uhkest mõisasüdamest järel vaid kaitse all olev 1872. aastal rajatud liigirikas park, kuhu Alexander Middendorff istutas Kaug-Idast toodud puid nagu siberi nulg, siberi seedermänd, amuuri korgipuu ja teisi. Ettevaatust mõisa vahetus ümbruses kasvava putkega - kokkupuutel võib kehale ville tekitada! Kaebuste püsimise korral pidage ühendust arsti või apteekriga. Ülesanne: otsi mõisapargist üles Alexander Theodor von Middendorffile püstitatud mälestuskivi (ümbrus on ilusti niidetud) ning lükka see vähemalt meetri jagu edela     suunas.

71. Kurgja talumuuseum (Kurgja küla): 58.663, 25.25542 (2p - 3 km maanteest)
Kurgja talu omanikuks sai 1874. aastal Carl Robert Jakobson (1841-1882), kelle ambitsiooniks oli näidistalu loomine tema enda projekteeritud hoonekompleksis. Eesti esimeseks põllumeheks tituleeritud rahvaärataja tahtis Kurgjale piimatalituskooli asutada, aga kahjuks selleks enam elupäevi ei jätkunud. Jakobsoni perekonna eestvedamisel rajati perekonna omandisse jäänud näidistallu 1948. aastal muuseum. Talus kasvatatakse eesti maatõugu lehmi, valgepealisi lambaid, eesti hobust, kanu ja kalkuneid. Ülesanne: püüa ennast pildile mõne kodumaist tõugu loomaga (kui
karjamaalt ei leia, siis piilu sisse lauda lahtistest akendest)

72. Kurese küla: 58.6423, 24.13727 (5p - maantee 20 km kaugusel)
* külas toimuvad 27. juulini väljakaevamised
Tulijale avaneb arhailine imedeilm, mida mujalt ei leia. Paetükkidest kiviaiaread. Allikad. Eakad saarepuud kummardumas üle külg külje kõrval tukkuvate taluasemete. Kurese kiviaedadega tihedalt tarastatud maastikul tunnetad end justkui kadakasel saarel. Puudub vaid merekohin, ent seda asendab alatine metsakohin – siinses kõrges kantsis on alatasa tuuline. Kunagi oli ka merekohin. Kuresel võib uudistada üksteisest mõnekümne meetri kaugusel paiknevaid Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaastanguid. Veel 4000 aastat tagasi oli see rannaküla. Nüüd laiub mere asemel üks Eesti suuremaid madalsoomassiive - Avaste soo. Küla arhailisus on säilinud tänu nõukogude-aegsest maaparandusest puutumata jäämisele. Veel 1938. aastal elati õlgkatusega rehielamutes, samas pesti, saunu polnud. Küla oli tagatoaks metsavend Hirmus-Antsu salgale, mis oli ajendiks Kurese küla 1949. aasta massküüditamisele. Küla viimane eideke suri 1973. aastal. Katk oli külast üle käinud. Mitte must surm, vaid punane. Just nimelt Siber. Ülesanne: jäädvusta ennast Kurese küla keskmes asuva allika veega janu kustutamas (kõrvalt leiad ka väikese potsiku) või arheoloog Mandeli juhendamisel väljakaevamisi teostamas.

73. Pulli asulakoht (Pulli küla): 58.41903, 24.67518 (1p)
Pulli asulakohta saabusid esimesed asukad juba 11 000 aastat tagasi. Ilmselt oli siinne asustus Joldiamere soostunud laguuni kaldal hooajalise iseloomuga, kus peatunud elanikud elatasid ennast küttimise, kalapüügi (loomaluud pärinevad põdralt ja kopralt, kalaluud peamiselt latikalt ja kohalt) ning korilusega. Asula kultuurikiht mattus Antsülusjärve perioodil paksu settekihi alla, mis avastati 1967. aastal kolme meetri sügavuselt liiva kaevandades. Asula vanus on kindlaks tehtud radiosüsiniku meetodil orgaanilisi leide analüüsides. Siin on 1000 ruutmeetri suuruselt alalt kogutud 1175 leidu. Leidude hulgas on peamiselt mustast tulekivist, luust  ja sarvest esemeid (loomahammastest ehteripatsid; nooleotsad, pistoda, talvad, naasklid, teravikud, harpuuniotsad, õngekonksud, kõõvitsad, noad jm). Musta tulekivi Eestis looduses ei leidu, küll aga Valgevenes ja ka LõunaLeedus. Seetõttu on uurijad arvanud, et kivi on kaasa toonud esimesed Eesti alale saabunud asukad, nende hulgas ka Pulli kiviaja asula kütid ja kalastajad. Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend kodustatud koera esinemise kohta Eestis. Ülesanne: jäädvusta ennast tegemas midagi ürgset.

74. Kuijõe mõis: 59ᵒ6’0.72’’, 24ᵒ1’16.08’’ (1p)
Kuijõe mõis on asustatud 17.sajandil ja on omanud rüütlimõisa staatust. Antud ühekorruseline kivist peahoone on rajatud arvatavasti 19.sajandi alguses. Tegemist on jällegi lihtsa, tagasihoidliku mõisahoonega. Esialgu ei arvakski, et tegemist on mõisaga – kui eriilmelised võivad Eesti mõisad olla! Mõisa vähestest kõrvalhoonetest pole tänaseks ükski säilinud. Kultuuriloost väärib mainimist fakt, et Kuijõe mõsast oli pärit koorijuht Lembit Verlin. Verlinite perekond lahkus mõisast 1937.aastal jäädes veel omanikeks. Hiljem vahetusid elanikud kiiremini kui mõni mees vahetab sokke. Mõis oli kasutuses Merelaevanduse süsteemi suvelaagripaigana, kolhoosi käsutuses, mõnda aega töötas seal ka algkool. Hiljem olid veel omanikud Pärnu Metsakombinaat ja siis jahimajand. Muideks praegu on mõis jällegi müüa, kui kellegil huvi ;) Jäädvusta end mõisatrepil istudes mõtisklemas, kui erinevad võivad mõisad välja näha.

75. Maidla mõis nr 2: 58°55’53.98’’, 24°7’36.29’’ (1p)
Üks Eesti viiest Maidla nimelisest mõisast. Mõisa baroki stiilis peahoone on ühekorruseline ja väike, kuid stiilne. Ehitatud 18.sajandi lõpul.  Peale võõrandamist kolis peahoonesse kohalik kool, mis tegutses umbes 1970.aastani. Hiljem oli hoonel veel mitmeid funktsioone, olles kasutuses nt. majandikontori ja toidupoena. Kahjuks puhkes 1985.aastal tulekahju, mis muutis peahoone varemeteks. Tunnetage, kuidas kunagise mõisakooli tarkused teisse voolavad ja jäädvustage end mõisa ees tolle taustal. Eriti hea, kui poseerite juba kahe lillepärjaga. 

76. Riguldi mõis: 59ᵒ7’10.7’’, 23ᵒ32’31.13’’ (1p)
Mõisa klassitsistlikus stiilis peahoone on puidust ühekorruseline hoone, mis on ehitatud ilmselt 19.sajandi alguses. Riguldi mõisast üleüldse on teateid alates 1620. aastast. Välimuselt on mõisa peahoone Läänemaa mõisadele kohaselt tagasihoidlik ja meenutab esialgu pigem taluhoonet. Lisaks peahoonele on säilinud ka mitmeid puidust ja kivist kõrvalhooneid. Ait ja kuivati on päris hästi säilinud, kuid näiteks tõllakuur on varemetes. Mõis kuulub alates 1967.aastast Tallinna Internaatkoolile, kuid 2012.aastal anti SA Riguldi Kodu kasutusse. Nende eesmärk on rajada mõisa keskus erivajadustega inimestele. Leidke üles mõisa abihooned ja jäädvustage end puidust aida kõrval asuva tõllakuuri varemete taustal.

77. Vana kuivati: 58.75599, 25.36599 (1p) 
Leiad end ühest vanast maha jäetud põllumajandustootmise hoonest - viljakuivatist. Avastada on seal palju - uksi, kust sisse kiigata, seinapragusid, kust sisse piiluda, treppe, mille vastupidamist katsetada ja tootmissüsteeme, mille otstarvet nuputada. Nii et võta aega ja avasta! ÜL: Puhka võistlusest jalga ja lõõgastu ühes basseinis, mille leiad ühest sinakashallist uksest sisenedes.

78. Allakukkunud lennuk Kulli kiigeplatsil: 58.37475, 23.80082 (1p) See momentun air’i lennuk kukkus alla möödunud sajandil Matsi randa ning on seejärel toodud Kulli kiigeplatsile inimestele vaatamiseks. Ülesanne: roni kokpiti ning lenda lennukiga tagasi Matsi randa.

79. Kärevere sild: 58.42135, 26.50584 (1p)
Õnnetu ajalooga jõeületuskoht, kus kehtib hästi ütlus: mis sitasti, see uuesti. 1923. aastal tekkis lõigule esimene ujuvsild, mis asendati 1928. raud-betoon sillaga, mis varingu tagajärjel asendati järgmisel aastal ajutise puidust sillaga. 1938. aastal ehitas Soome firma raudbetoonist jätkuvtalasilla, mis II maailmasõja ajal 1941. aastal purustati. 1945. alates käis transport taas üle puidust silla ning 1956. rajati soomlaste ehitatud silla sammastele uus sild. 1995. konstruktsioonihinnangu järel otsustati selle kõrvale 1999. aastal rajada uus sild, kust kulgeb ka praegune ülesõit. Fotoülesanne: Õnnetu sild (1956. ehitatud)

80. Kukulinna mõis: 58.52374, 26.69204 (1p)
Mõis, mille ajalugu ulatub 1553. aastasse. Mõisal asub ka mitmeid kõrvalhooneid ning vanemad generatsioonid võivad ehk mäletada seda kohta kui hea ja populaarse ujumiskohana. Alates 2013. aastast seisab see aga eravalduses ning hooldamata kujul. Fotoülesanne: Ei saa sisse väravast. 

81. Maidla mõis nr 1: 59.05105, 24.89587 (1p)
Maidla mõis oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas. Algselt Maydellidele kuulunud mõis vahetas 17.-20.sajandi keskpaigani korduvalt omanikku, kuni 1950. aastal rajati sinna Maidla lastekodu. Härrastemajas asunud lastekodu suleti 2012. aastal. Fotoülesanne: meisterdage lillepärg ja poseerige sellega mõisa taustal. 

82. Vana-Prangli mõis: 58°10’04.2’’, 26°46’08.9’’ (1p)
Vana-Prangli ehk Prangli mõis (saksa keeles Alt-Wrangelshof) pärineb keskajast ning seda on esimest korda mainitud 1550. aastal. Mõisa puidust peahoone oli ehitatud vähemalt kahes osas. Hoone vanem osa oli 1960ndateks aastateks juba hävinud ühekorruseline ehitis, mille ehitusajast ja stiilist puuduvad täpsemad andmed. Tõenäoliselt 1900-10ndate aastate paiku lisati selle vaskpoolsesse otsa kahekorruseline juurdeehitus, mis kujutas endast historitsismi (kaaraknad) ja heimatstiili (viiluots) omapärast segu. Tee pilti mõisaga. Poos vali mõisnikule kohane.

83. Joosu mõis: 57°56′21.69″, 27°2′54.5″ (1p)
Joosu mõis (saksa keeles Waimel-Neuhof) oli rüütlimõis. 18. sajandi lõpus rajati pikk ühekorruseline poolkelpkatusega varaklassitsistlik ning baroksete sugemetega härrastemaja. Peahoone saali laed olid kaunistatud geomeetrilise ornamendiga. Härrastemaja esise väljaku äärde rajati ait ning tall-tõllakuur. Tee pilti mõisapargis alleel jalutades.

84. Kasti möis: 58.26085, 22.63545 (1p)
Kasti mõis (saksa k Kasty) sai iseseisva üksusena alguse 1720tel aastatel, mil ta eraldati naabruses asuvast Muratsi mõisast. 18. sajandi algul kuulus mõis von Güldenstubbedele. Hiljem oli ta pikka aega von Saß'ide suguvõsa omanduses. 1906. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõisa omanik Axel von Buxhoevden. Mõisa kivist peahoone ehitati ühekorruselise ehitisena algsel kujul arvatavasti 18. sajandi lõpul. 19. sajandil ümber ehitatud hoone rekonstrueeriti taas ulatuslikult 20. sajandi algul, mil talle lisati kolmnurkfrontoonidega neoklassitsistlikud juurdeehitused ning hoone tehti osalt kahekorruseliseks. Enamik mõisa kõrvalhooneid on ümber ehitatud ja funktsiooni muutnud. Piltülesanne: Axel von Buxhoevden, on oma eluga üsna rahul. 

85. Kosmonautika puhkekeskus (Penu küla): 58.030782, 24.456785 (1p) 
Kosmonautika puhkekompleksi "Vzmorje” ehitamist hakati kavandama juba 1960ndatel. Asukohaks valiti NSVL lääneranniku kõige päikesepaistelisem paik. Kohalikud hakkasid salapärast ning nende jaoks suletud paika kutsuma peagi kosmonautide suvilaks. NL teenekate teadlaste kõrval olevat siin oma suvesid veetnud kosmonaudid. Legendid räägivad, et siinsete metsade parimaid marja- ja seenekohti olevat tundnud ka maailma esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova. Lisaks majutushoonetele oli külastajate tarbeks ehitatud suurejooneline klubihoone ja tol ajal uhkeim ujumisbasseiniga saun, mis kõik tundusid tol ajal kohalikele elanikele muinasjutuna… Tänaseks on osa sellest renoveerituna kasutuses, aga suurem osa seisab kasutuna nõukogude ajast saadik (puhkehooned, bassein, saunamaja ja Tereškova maja) Ülesanne: Leia üles see suurejooneline bassein ja jäädvusta ennast seal endale meelepärases ujumistehnikas ujumas. Ära muretse, vett ei ole.

86. Kunda mõis: 59.48205, 26.52543 (1p)
Kunda mõisat (saksa k Kunda) on esmamainitud 1443. aastal. Koht on saanud nime Gundiste järgi, kellele mõis oli keskajal läänistatud. 1770tel aastatel püstitati Kunda mõisa varaklassitsistlik peahoone, mille külg- ja keskosa olid kahekorruselised. 19. sajandil püstitati mõisa hulk kõrvalhooneid, sh mitmeid stiilseid historitsistlikke ehitisi. Mõisa peahoone on varemetes, samuti suur osa kõrvalhooneid. (Eesti mõisaportaal) Tõenda oma kohalolu pildiga mõisa sammaste juurest, teema: ülikooli lõpetamine. 

87. Lehtse mõis: 59.273, 25.86189 (1p)
Varaseimad teated Lehtse mõisast (saksa k Lechts) pärinevad 1467. aastast. Arvatavasti 19. sajandi alguspoolel püstitati mõisa lihtne ühekorruseline kivist peahoone. Sama sajandi lõpul ehitati hoone põhjalikult ümber neogooti stiilis. Lisatud hooneosal olid astmikviilud, teravkaaraknad ning võimas viiekorruseline sakmelise rinnatisega torn. Kaasajal on hoonest säilinud vähesed varemed - peale keldrite on alles praktiliselt ainult pilkupüüdev    massiivne torn, ülejäänu on hävinud (lammutatud). Mõisahoone ümber on näha vaid üksikuid müürijuppe. (Eesti mõisaportaal) Tõestuseks pilt rohujuure tasandilt (alt-üles) mõisa torni sisemuses. 

88. Padise klooster/mõis: 59.22749, 24.14074 (1p)
Padise kloostri rajasid 14. sajandil tsistertslaste ordu mungad. Koos vaheaegadega ehitati kloostrit kokku üle 200 aasta. Sõdade tagajärjel vajus klooster varemeisse, restaureerimistöödega alustati 1930ndail. Praeguseks on Harjumaa silmapaistvaima arhitektuurimälestise keskaegsest sisustusest säilinud Harju-Risti kirikus asuv 14. saj. kirikukell (Eesti vanim) ning haruldane skulptuur Kolgata grupp, mida eksponeeritakse Niguliste kirikus. Pilttõendus tuua kaasa kloostri torni tipust, kust katsu taustale jätta ka veel üks hüljatud paik - Rummu karjäär. 

89. Narva Kreenholmi manufaktuur: 59.3577, 28.197199899999987 (1p)
Narva jõel, linnast veidi kõrgemal, asub kahe astanguga juga, mis kunagi oli Euroopa veerohkeim juga. Nüüd on joa astangud enamasti kuivad, vaid suurvee ajal lastakse neile liigvett. Astangute vahel on Kreenholmi saar. XIX sajandil ehitati joa äärde kuulus Kreenholmi Manufaktuur, mis tollel ajal oli Vene impeeriumi suurim vabrik. 1913. aastal töötas siin üle kümne tuhande inimese. Vabriku ümbrusesse kujunes kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, Kreenholmi park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist. Jäädvustage end suurte sissepääsuväravate juures!

90. Annikoru tankla: 58.259869, 26.306614 (1p) 
Legendaarne tankla Annikorus, mis väärib tähelepanu sellepärast, et oli aktiivses kasutuses aastatel 1986-1994 ning selle omanik oli Saksamaalt pärit, mis tundub uskumatu - NSV Liidus pidas sakslane salamisi tanklat. Fotoülesanne: otsi üles vanad mahutid ning tee nendega koos pilt, soovi korral võib ka nende otsa ronida.

91. Aru koolimaja: 58.279349, 26.389550 (2p) 
Aru koolimaja ehitati aastal 1887, mis oli algselt mõeldud Keeri-Karijärve jahipiirkonna staabina, kuid väidetavalt ei leidnud see kunagi sihtotstarbelist kasutust. 1892. aastal hakkas seal tegutsema vallakool, mis hiljem muudeti ministeeriumikooliks. Kooli menukamad aastad olid 1950-1951, mil seal õppis 58 last. Kuna Aru jäi linnadest liiga kaugele, siis kahanes ka õpilaste arv ning 1963. aasta kevadel kool suleti. Fotoülesanne: jäljenda 70 aastat tagasi olnud õpilast, kes läheb kooli uksest sisse.

92. Mäetaguse mõisa kabel (Rosenite kabel): 59.22718270000001, 27.28006359999995 (2p)
Mäetaguse mõisast 3 kilomeetrit loodes kõrge künka tipus paikneb von Rosenite neogooti stiilis matusekabel. Historitsistlik, viilkatusega paekiviehitis, ehitatud 1874. aastal. Tõestuseks jäädvustage end kabelis!  

93. Narva-Jõesuu kuursaal: 59.4573901, 28.03848389999996 (1p) 
Aastatel 1881-1882 ehitati Narva linnapea Adolph F. Hahni kinnistule tema projekti järgi esimene kuursaali hoone, mis oli puidust ehitis uhkete pitsornamentidega. Kuursaal hävis täielikult tulekahjus 1910.aastal. Uus barokkmotiividega juugendstiilis kuursaal ehitati 1912. aastal Peterburi arhitekti Marian Lalewichi projekti põhjal. Kuursaalis asus raamatukogu, piljard, restoran, salongid, 60-kohaline hotell. Klaaskupliga suures saalis toimusid kontserdid ja ballid. Teises maailmasõjas sai hoone tugevaid purustusi. Peale sõda taastati merepoolne hoone osa, kus tegutses kultuurimaja, postkontor ja raamatukogu. Tõenduseks jäädvusta end mõne uhkema aknavõlvi taustal! 

94. Peressaare asundusküla: 59.083790, 26.870216 (1p)
Peressaarde rajas noor Eesti Vabariik 1930. aastail Konstantin Pätsi uusasunduste programmi raames ühe kuulsaima ja edukama uusasunduse. Aastatel 1933–1937 rajati sinna umbes 130 asundustalu. Küla on nüüdseks üsna välja surnud, kuid omal ajal oli see suur küla kahe poe, tellisevabriku, parkali ja koolimajaga. Peresaare koolis õppis parimatel aegadel 170 õpilast. Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 3 inimest. Peresaare küla äärest jookseb mööda kunagise Sonda-Mustvee kitsarööpmelise raudtee tamm. Tõenda oma kohalolu pildiga tammilt!

95. Viivikonna kummituslinn: 59.338165, 27.685772 (1p)
Viivikonna valmis 1955. aastaks. Ehitajateks olid saksa sõjavangid, keda rakendati ehituses ka mujal Eestis. Sealne kaevandus suleti 1974. aastal, peale seda hakkasid sealt inimesed lahkuma - läksid otsima tööd, õnne ja kodu mujalt. Arvatakse, et hiilgehetkedel elas Viivikonnas üle 9000 inimese. Kuid tuleb tunnistada, et Viivikonna pole vaid kummitustele koduks. Tänase seisuga arvatakse Viivikonnas olevat veel 90 elaniku. Viivikonna on ülimalt populaarne just oma teise nime poolest - Kummituslinn. Nagu ikka, paljud külastajad räägivad oma kogemustest - just nendest ebaloomulikest kogemustest. Tõenda oma kohalolekut veetorni taustal.  

96. Sirgala kaevandusasula: 59.338648, 27.701921 (1p)
Ida-Virumaa väljasurnud kaevandusasula, kust on viimase paarikümne aasta jooksul lahkunud enam kui tuhat elanikku. Täna on Sirgala kortermajades aastaringselt elamas alla 20 inimese. Tutvu külarahvaga ning tee üks meeleolukas endel! 

97. Kärevere raudteejaam: 58.724625, 25.519594 (1p) 
Kärevere raudteejaam Türi-Võhma liinil ehitati eelmise sajandi algkümnendeil punast tellist ja paekivi koos kasutades. Hoone on graniidist sokliga. Hea kättesaadavuse tõttu sobiv geoloogiahuvilistele fossiilide ja paekasutusega tutvumiseks. Jäädvusta end jaamas rongi ootamas. (Teele, jah, teele nüüd, pikk on tee, pikk on tee!)

98. Kirna mõis: 58.850399, 25.477189 (1p)
18 saj. teises pooles rajati Kirnasse esinduslik kivist valge mõisahoone, mis paistis mäe otsast kaugele, kuna tol ajal polnud maja ümber veel kõrgeid põlispuid. Kuuldused mõisapargi positiivsest mõjust on levinud ka Eestist väljapoole. Sagedased on külastajate grupid Euroopast, aga käidud on isegi Brasiiliast ja Tiibetist. Park on avatud iga päev kõigile soovijatele.
Fototõestusena jäädvusta end mõisa positiivset mõju tunnetamas. 

99. Sulbi kohvik: 57.909955, 26.749979 (2p)
Keset Sulbi asulat paikneb vana kauplus, mis seisis kasutuna 1993. aasta sügisest kuni 2016. aasta suveni kui sinna kolinud noor pere otsustas raskuste kiuste kohviku rajada, mis on tänaseks kujunenud väga menukaks. Perenaine on alati heas tujus ning räägib kohalikust elust-olust lähemalt! Fotoülesanne: kui kohvik on avatud, siis tehke koos perenaise/mehega pilti. Kui sel hetkel peaks suletud olema, siis tehke koos välisuksega pilt, emotsioon võiks pettumust väljendada.

100. Niitsiku küla bussipeatus/puidutsehh/vesiveski: 57°57’34.15’’, 27°27’52.03’’ (1p)
Tere tulemast maailmakuulsa bussipeatuse juurde! Bussipeatust on mainitud ka näiteks ajalehes The Guardian. Kahjuks ei too niivõrd vahva bussipeatus aga külasse elanikke juurde ja nii on alles jäänud vaid mõned üksikud elanikud. Kui sul on hetk aega, astu läbi ka külas paikneva vana puidutsehhi ja vesiveski juurest. Veski on varisemisohtlik - ei soovita sisse astuda! Puidutsehhis võid julgemalt ringi jalutada. Tee pilti bussi oodates.

101. Meremäe vaatetorn: 57.738909, 27.422683 (2p) 
Tere tulemast Setomaale! Kunagi peeti Petseri linna Kagu-Eesti pealinnaks ning kogu kohalik kultuur ja rahvas keerles selle ümber, kuid kuna erinevate reformide tulemusena on Eesti-Vene piir nüüdseks selline, et Eesti poolele jäi vaid Saatse koos väikese metsaribaga, siis on hakatud Meremäed kutsuma “täämbäseks Setomaa päälinnaks”. Seal toimuvad väga tihti Seto Kuningriigi päevad kohalikud aktivistid on loonud päris suure ja kokkuhoidva seltsielu - noored saavad teha sporti ja osaleda muusikalaagrites, memmed koovad vaipasid jne :) Tornist on imeline vaade ning selge ilma korral on ka Venemaad üsna hästi näha. Fotoülesanne: ronige torni tippu ja tehke pilt nii, et teie selja taha jääks Venemaa.

102. Lindora bussipeatus: 57.816406, 27.334568 (2p)
Bussipeatus, mille roll ei ole olla vaid märk tee ääres, kus inimesed ootavad - see on olnud aastasadade vältel oluliste teede ristumispunkt ning eelmisel sajandil üks tähtsamatest kaubateede ühinemiskohtadest. Et traditsioon ei kaoks, peetakse seal igal sügisel suurejoonelist laata, kus üritatakse järgida vanasid traditsioone ning soositakse käsitöölisi ja vanavaramüüjaid. Fotoülesanne: jäädvustage see hetk nii, et mõlemad jääksid koos bussipeatusega pildile.

103. Lanksaare talu: 58.0133, 24.79809 (5p)
Ringi sõprustalu Lanksaare ja sellenimeline küla asub Pärnumaal, Saarde vallas, Läti piiri ääres ja on üks suurimaid maaveise kasvatamise talusid Eestis, üks suurimaid põlistalusid. Üsna mitu aastat elasid Lanksaare maadel ja selle lähistel meedias kurikuulsaks saanud poolmetsikud hobused, kes mõne nädala eest Lanksaarest kadusid. Vastust küsimusele, kuhu hobused viidi, me ei tea. Fotoülesanne: mängige külateel või põllul märatsevad hobusekarja ja püüdke see pildile (veel parem, kui saate teha videojäädvustuse). 

104. Veriora küüditatute mälestuskivi: 58.006217, 27.354976 (1p) 
Veriora küüditatute mälestuskivi asub sealse vaksali taga ning märgib paika, kus seisid suurem osa Kagu-Eesti peredest, mis olid Siberisse asumisele määratud. See on kohalikule kogukonnale väga emotsionaalne paik, sest tolleaegne vaatepilt oli olnud kohutav - “ükskõik kuhu suunda vaadates ei näe ahastustes inimeste lõppu, neid on lihtsalt niivõrd palju.” Fotoülesanne: tee pilti koos mälestuskiviga, emotsioonid võivad olla pigem tagasihoidlikud.

105. Võõpsu pritsikuur: 58.081915, 27.538347 (1p)
Põlvamaa suurim pritsikuur, mis oli aktiivses kasutuses 1930. aastatel. Kuuri mastaapsusest saab aimu selle järgi, et kui Petseri linnas oli suur tulekahju, siis enamik tuletõrjetehnikast oli pärit Võõpsust ning abis olid kohalikud pritsumehed. Ka tänapäeval on hoonel otstarve, selle vahetus läheduses toimub Võõpsu kalameestepäev ning igapäevaselt on seal sees eksponaadid vanaaegsetest tuletõrjevahenditest. Fotoülesanne: tee pritsikuurist koos hääletuskaaslasega pilt, millest saaks Põlvamaa vallavalitsus endale postkaardi kujundada. 106. Erastvere mõis: 57.980105, 26.788665 (1p)
Erastvere on tänapäevase Põlvamaa üks vanemaid asulaid, mida on mainitud juba enne 1800. aastat. Selle paiga üks suurimaid vaatamisväärsusi on sealne mõis ja mõisapark, mis on rajatud 1810. aastal ning viimane teadaolev mõisnik elas seal 1919. aastal. Mõisahoonel on olnud ajaloo vältel palju erinevaid otstarbeid - sõja ajal haiglana, piimakombinaadina ja vanadekoduna. Lisaks mõisa imetlemisele tasub üles otsida ka pargis asuv vana tamm, mis on istutatud 1806. aastal. Fotoülesanne: tee mõisahoonest pilt, kus hääletuskaaslane (meessoost) jäljendab viimast mõisapreilit.

106. Viljandi lossivaremed: 58.35909, 25.59563 (1p)
Ordulinnuse kohal asus eestlaste Viljandi muinaslinnus, mis rajati hiljemalt viikingiajal. Kõige varasemalt on linnust mainitud Henriku Liivimaa kroonikas. Linnuse vallutamisel polnud algselt edu ei Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, latgalite ega liivlaste vägedel. Vastuseis lõpetas kokkulepe, mille kohaselt sakalased andsid piirajatele pantvange ja lubasid tulevikus ristiusu vastu võtta. 1217. aastal riialased aga kinnitasid oma võimu ning peagi ehitasid  orduvennad sinna ka oma kiriku. Peale orduvastast ülestõusu õnnestus riialastel seesolijad alistada. Kivilinnuse ehitamist mainiti esmakordselt 1224. aastal, seejuures oli tegu Liivimaa suuruselt teise kivilinnusega Riia järel. Hiljem on linnuse korduvalt alistanud Vene, Rootsi ja Poola väed ning pideva madina tõttu oli linnus 1611. aastaks purustatud. Selle teadmisega saame asuda täiel rinnal folki nautima! Fotoülesannet pole! Suudame teie kohalolu kindlaks teha ka ilma fototõestuseta. ;) 

LIIKUVAD PUNKTID
           Märka teel Ringi lipukandjaid ja teeni pilttõenduse abil Presidendi eripunkt! 
           Varemekassi eripunkt võistluspunktis ülespildistatud kassi eest!

           Fred Jüssi nimeline eripunkt iga lakas/küünis veedetud öö eest! Avasta ise mõni hüljatud paik, läkita meile koha kirjeldus ja pilttõendus ning teenid lisapunkti! 


Hääletusvõistlust toetavad:
Regio, Telia, Positium, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Craft Andu, Vanapagana põgenemistuba, Emajõe Lodjaselts


Ühes maasikate valmimise ja esimeste suurte müristamistega on kätte jõudmas ka selleaastane hääletusvõistlus! On aeg hakata enda vaimu valmis säädma! 

Registreerimine ja võistluse algus on 23. juuli Pirogovi pargis kell 10.00-11.00. Osalejaid ootame lõppsihtkohta, Viljandi Pärimusmuusikafestivali rohelise lava juurde neljapäeval 26. juulil hiljemalt kell 19.00. 

Tänavune võistluse teema on “Hüljatud Eesti”. See tähendab, et seekordsete punktidega tahame Sulle näidata Eesti mahajäetud nurgataguseid - paiku, mis on omasoodu kulgema jäänud ja millest me tavaliselt mööda sõitma kipume. Võistluse käigus satud kindlasti mõne rohtukasvanud talumaja juurde, laguneva mõisahoone sammaste vahele või tehase juurde, mille korstanad juba ammu enam ei suitse. Teele võib jääda ka nii mõnigi üksik sild või kokkulangev raudteejaam. Ühesõnaga kõik, mis on mingil põhjusel ajale hambu jäänud. Lubame läbi küsitleda kõik vanaemad ja need õite magusad paigad välja otsida. 

HÄÄLETUSVÕISTLUSE REEGLID

1. Starti lubatakse ainult segapaarid (st üks meessoost ja teine naissoost liige või üks naissoost ja teine meessoost liige), kes peavad end võistluse alguses Looduskaitseringi Aidaraamatusse registreerima. Igal paaril peab olema mobiiltelefon (selle sisse saab soovi korral kõnekaardi), millega saaks ühendust nii korraldusmeeskond kui ka teised võistlejad. See tagab selle, et osalejapaari asukohta saab reaalajas internetis jälgida. Lisaks peab hääletajatel olema fotoaparaat või muu pilti tegev atribuut, millega punktides käimist tõendada.
2. Kõik osavõtjad peavad olema täiskasvanud ja täie mõistusega ning vastutama enda eest ise. Ringi korraldusmeeskonnal on õigus mitte starti lubada tegelasi, kes ruineeriksid Ringi või hääletajate mainet.
3. Võistluse start on esmaspäeval, 23. juulil kell 10.00 hommikul Tartus … pargis. Hääletamist Tartust ei pea alustama esimesel päeval, vaid võib ka hiljem. Tähtis on võistkond registreerida. 
4. Finiš on Viljandis Folgi Rohelise lava juures 26. juulil. Finiš suletakse 19.00. Kohtade pärast võistlevad need paarid, kes jõuavad finišisse enne kella 19.00. Lootusetult hilinenud paarid lähevad kirja kui katkestajad. 
5. Ringi korraldusmeeskond koostab nimekirja objektidest, mida tuleks läbida. Võitnud on see paar, kes suudab läbida enim ülesantud objekte. Sama arvu objektide läbimise korral võetakse järjestuse aluseks finišeerimise aeg. Lõpp-protokolli lähevad kirja need paarid, kes on läbi hääletanud vähemalt 3 punkti ning on alustanud Tartust ja lõpetanud Viljandis. 
6. Lubatud transport on ainult hääletamine. Igasugune ühistransport ja nn autojuhi kasutamine (a la sõber tassib autoga) on keelatud. Lubatud on ainult linnasisene ühistransport ja praamid. Lähilinnade vaheline transport on lubatud, kui sinna sõidab linnaliinibuss nt Tallinn-Maardu. 
7. Igast läbi hääletatud punktist tuleb teha foto, millel on vähemalt üks hääletajaist. Fotod on hiljem tõendiks, et punktid on tõesti läbitud. Lisaks palume igal paaril teha vähemalt üks foto, kus on peal mõlemad hääletajad. 
8. Soovituslikud abivahendid on Jaan Eilarti raamat "Kas tunned maad?" ja teedeatlas. Lisaks oleks tore, kui iga hääletajapaar ka reisipäevikut peab, millest oleks võimalus hiljemalt katkendeid avaldada. 

Paki ära oma kolm asja, haara sõber kaasa ja tule avastama! 


reede, 15. juuni 2018

Lõpulõke 2018 - uus katse

Järgmisel reedel, 22. juunil teeme uue katse pidada maha üks tore Lõpulõke maalilise Leego kaldal! 

Buss Tartu bussijaamast väljub kell 18.10 ja jõuab Ahunapallu 19.18. Sealt rändame (jalgsi!) läbi kauni looduse Leegole. 
Kummikud tulevad ilmselt kasuks. Kasuks tulevad ka kõiksugu vereimejate peletusvahendid.


teisipäev, 5. juuni 2018

Ring Loodusfestivalil

Ahoi!

13. - 16. juuni toimub Loodusfestival, mis kutsub märkama ja väärtustama loodust linnaruumis! Selle raames kutsub Ring oma väikseid sõpru 15. juunil kella 13 - 17 õpituppa, et saada selgeks linnas elavad linnuliigid. Õpituba toimub Vanemuise 46 ruumis 246. Korra tunnis toimuvad ka jalutuskäigud ümbruskonnas, et märgata neid linde õues.

Täpsema festivali programmi leiad SIIT. Loodusfestivali suurtoetajad on Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu linn, Eesti Teaduste Akadeemia ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Kohtumiseni!


esmaspäev, 21. mai 2018

25.-27. 05 Lanksaarde!

Juba sel nädalavahetusel ootab Lanksaare pererahvas Ringi külla!

Plaanis on:
* kevadine risukoristus
* loomade kõrva tagant sügamine
* sauna kütmine ja leili viskamine
* looduse imetlemine


Kaasa paki saunalina, magamiskott ja paar toredat sõpra. Lanksaarde võib laekuda endale meeldival ajal.

Kel transporti pakkuda, andku märku Ringi listis! Kes transporti otsib, andku samuti märku Ringi listis!

Kes varem käinud ei ole: Ringi sõprustalu Lanksaare ja sellenimeline küla asub Pärnumaal, Saarde vallas, Läti piiri ääres ja on üks suurimaid maaveise kasvatamise talusid Eestis, üks suurimaid põlistalusid. Kaasa võtta kõik vajalik tubaseks magamiseks. Kohale saab hääletades, bussiga, autoga või mõnel muul moel. Bussid Tartust Kilingi-Nõmme väljuvad iga paari tunni tagant ja Kilingi-Nõmmest Talile on ka võimalik saada.

Näeme Lanksaares!

neljapäev, 17. mai 2018

Lõpulõke 2018

LÕPULÕKE LÜKKUB EDASI! Kogu Eestis kehtima hakanud tuletegemiskeeluga seoses lükkub lõpulõke ja hernesupi söömine 22. juunile! Täpsem info tuleb ka peagi!

Lõpp on lähedal! Sessistressi ja kevadväsimuse leevendamiseks kutsume teid kõiki lõpulõkkele, mis kõigi eelduste kohaselt toimub 2.-3. juunil traditsiooniliselt Leegu järve ääres.
Aerutada saab, lõket teha saab, suppi ka saab. Endal tuleb kaasa võtta lõunasöök või panustada Kavastu poe avatusele.

Väljume Luunja silla alt kell 10.
Tartu Bussijaamast läheb buss sinna kanti kell 9.15, maha võiks tulla ilmselt kas Keldri või Vana-Kastre peatuses. Pilet oli vanasti 1.50 €.
Kes soovib, võib Leegu järve äärde tulla ka muid vahendeid kasutades (jalgratas, autostop, buss Tartust Ahunapallu kell 18.10, ...)

Hommikul peab Ahunapalule lähemale aerutama. Sealt maalt vaatab igaüks ise, kuidas koju saab.
Buss Ahunapalult Tartusse väljub 6.11 (2.70 €). Poolteist kilomeetrit kaugemalt Saki peatusest väljub veel teinegi buss kell 17.16 (2.75 €).

Kaasa tasub võtta kõik, mis on vajalik öö üleelamiseks metsas. Näiteks magamiskott, lebo, soovikorral telk või koht mõnes telgis, supisöömistarvikud, sääsepeletusvahendid, muusikariistad.

Ära on räägitud 6 katamaraani, igas 6 kohta, kokku 36.

Tulijaid paneme kirja blogi kommentaariumis ja segaduste vältimiseks tuleb seda teha oma nimega (vahvad matkasalgaga liitujad number 1 ja 2 jne jäävad seekord koju).

Osaluspanus on 5 eurot, mille võib tuua täpses sularahas kohapeal või kanda arvele EE502200221047118938 Linda Rusalepp (märksõna lõpulõke ja nimed, kelle eest makstakse).

Matkama tulevad:
1. Liisi
2. Andu
3. Jürks
4. Kärt
5. Taavet
6. Helena
7. Aneth
8. Oskar
9. Jaagup
10. Joosep
11. Uku
12. Vilja
13. Teine Andri
15.
16.
17.
18.
19.
...

pühapäev, 13. mai 2018

Viimane mällar

Aeg taas kõik talveriided sügavale kapipõhja peita, sest käes on suvi! (Jaanipäeval tuleb need samad riided muidugi uuesti välja otsida, seega liiga sügavale ei tasu ka peita.) 
Selleks, et suvi ikka ühe korraliku vallatu avapaugu saaks, kutusme teid kõiki härdalt viimasele mällarile sellel kooliaastal!

Nagu ikka:
  • 20 küsimust ja kui kõlarid kunagi tööle saame, siis on kax nendest ka heliküsimused.
  • Kõige laiema silmaringiga viieliikmeslised seltskonnad saavad auhinnad! Kõige rumalamad saavad ka midag, vist.
  • Sisevete saatkonna poolt parimatele baarikrediit.
  • Nutuseadmete kasutamine keelatud (lendavad jõkke!)
  • Õigel ajal kohal olijad saavad ka ehk toolile istuda.

Baaris saab maksta ainult sularahas!

Geoloog, Bioloog, Ökoloog