reede, 26. mai 2017

eelteade: bussireis 2017

Kui kõik hästi läheb, siis 6.-15. oktoober 2017 sõidame Venemaale Karjalasse. Täpsemalt veel midagi ei tea. Kellel on häid mõtteid, kuhu seal kandis minna, andke tuld.

Seniks aga reserveerige kuupäevad ja hakake raha koguma. Kirikus võib küünlaid ka panna.

Lõpulõke 2017

Tere-terekest!

See jama (loe: aktiivne õppeperiood) hakkab korraks jälle otsa saama. Sessistressi ja kevadväsimuse leevendamiseks kutsume teid kõiki lõpulõkkele, mis kõigi eelduste kohaselt peaks toimuma 3.-4. juunil traditsioonilises kohas Leegu järve ääres.
Pakutakse hernesuppi, vahitakse tulle, tudutakse (kui tudutakse) seal, kus juhtub, ja tuntakse ennast hästi.

Väljume Luunja silla alt kell 10.
Tartu Bussijaamast läheb buss sinna kanti kell 9.15, maha võiks tulla ilmselt kas Keldri või Vana-Kastre peatuses. Pilet on 1.50 €.
Kes soovib, võib Leegu järve äärde tulla ka muid vahendeid kasutades (jalgratas, autostop, buss Tartust Ahunapallu 18.10, ...)

Hommikul peab Ahunapalule lähemale kanuutama. Sealt maalt vaatab igaüks ise, kuidas koju saab.
Buss Ahunapalult Tartusse väljub 6.11. See on ka ainus buss.

Kaasa tasub võtta kõik, mis on vajalik öö üleelamiseks metsas. Näiteks magamiskott, lebo, soovikorral telk või koht mõnes telgis, supisöömistarvikud, sääsepeletusvahendid, muusikariistad.

Kanuukohti on 36. (6 kanuud ja 3 katamaraani)

1. keegi, kes Oti kaudu koha bronnis 1
2. keegi, kes Oti kaudu koha bronnis 2
3. Linda
4. Liisi
5. Taavet
6. Kelli
7. Anu
8. Meeli
9. Indrek
10. Linda 1
11. Linda 2
12. Linda 3
13. Birgit
14. Kärt
15. +1
16. Laura
17. Rauno 1
18. Rauno 2
19. Rauno 3
20. Helena
21. Epp 1
22. Epp 2
23. Uku
24. Emma
25. Kristo
26. Martin
27.
28.
29.
30.
31.
32.
33.
34.
35.
36.

Osaluspanus on 2 €! Võtke palun täpne sularaha kaasa.

Registreerumine kommentaariumis!

esmaspäev, 22. mai 2017

Seminar: Pildimeenutusi Atlandi kalalaevalt

Ahoi-Ahoi!

Juba sel kolmapäeval kell 20.00 saab kuulda  Sisevete Saatkonnas meremehejutte Atlandi ookeanilt!



Kui suuri ja mis liiki kalasid püüti, kas nähti jäämägesid või mitte, palju seda rummi madrused joovad ja kuidas merehaigusega hakkama saadi? 
Jürto (Jürgen Karvak) käis ookeanil seilamas ning jagab nüüd meiega oma vägevaid seiklusi kalalaevast, elu-olust merel, ookeaniloomadest, mida nähtud sai, ning pisut ka sadamalinnast Vigost, kust teele mindi. 

Sisevete baarist saab sularaha(!) eest osta ka joogi- ja söögipoolist. 

Ürituse leiab ka näoraamatust!


Kõik on oodatud! Tulge kindlasti!





pühapäev, 14. mai 2017

Viimane MÄLLAR


jou-jou 

Tuntud vanasõna ütleb, et üks mälukas iga kuu on parem kui ilm maikuus.
Ootame teid väga selle kooliaasta viimsele mälukale, mis toimub teisipäeval, kell 20.00 Sisevete saatkonnas!NB! Sisevetesse on võimalus lisaks joogile ka kodutehtud pelmeene/praeleibu/friikaid osta! Maksta saab ainult sulas.

Teie

Helx, Relx, Trelx, Lerx ja Mex

pühapäev, 7. mai 2017

Ringi kevadmatk 2017 Piirissaarele


Hommik Leegu järve ääres. Hektar tegi pilti. 


Muljetab Siim:

"Ühesõnaga, võtsin üle pika aja jälle ette ühe ühisürituse Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringiga. Tegime ülimõnusa jalgrattamatka marsruudil Tartu-Roiu-Võnnu-Järvselja-Laaksaare-Piirissaar-Laaksaare-Leegu-Lääniste-Kastre-Kavastu parv-Luunja-Tartu. Sai lõkkelaule lauldud, kilesaunas ja järves termoprotseduure tehtud, lõkkel keedet' latikasuppi söödud, Piirissaare hea muuseumitädi samovarist teed proovitud (ainulaadne Piirissaare komm põses), talgukorras üks vähemalt 17 aastat kogunenud prügihunnik ära koristatud, pehmel Piirissaare sadamamurul lõõgastutud, suurem kogus jäätist nahka pistetud, kahele hoogsale metskitsele ja hulgale nastikutele tere öeldud ja veel palju muud, mida ise kogemata on raske kirjeldadagi... Ja teate, kui hea tunne veel järgmisel päeval oli!"

Muljetab Juta:

Heihopsti, ringirahvas

“Ringi, ringi, ringi rattast” – rattaretke ametlik moto Taavetitähelt

ESIMENE PÄEV 12.mai 

Koguneti nagu ikka Hurda kujuga pargis. Rattaparv kuraditosina peanupuga alustas teed Vanemuise 46 eest kl 17 läbi, lippu kandis kõrgel ja kaardil hoidis silma peal Andreas, me Indiaanipealik Kappav Põder.
Esimeseks väikeseks peatuseks oli Roiu A&O pood, kust võeti viimased vägijoogid ja esimesed jäätised, oli ju ilm nõnda lahke päikesega nagu oleks suve esimesed (ja Eesti puhul ka viimased) päevad. Mõnel said joogid korvi paigutatud nagu Liisil, aga kõige vahvam oli seadeldis Taavetitähe rattasadulal, mis hoidis kinni täpselt ühte õllepurki ja ühte veini. Teised naljatasid, et vähemalt mõnel on ikka korralik sisseehitatud baarikapp kaasas.
Päris öösel sai meie kolmeteist pealisest rattaparvest korralike kellade koor viivuks, kus kõik panustasid oma rattakella tilinaga kaasa ja kontserdile andis vürtsi esituledest tulevaatemäng. Muuseas, Taavet muutus Taavetitäheks, sest tal oli öösel kõige eredam esituli rattal.
Esimese päeva kilometraaž oli 62 kokku.
Onu Linda, kes tuli otse n.ö rahvusvahelisest saunalaagrist Järvseljalt, oli meile lõkkekoha välja valinud Laaksaare sadama lähistele, kust oli mööda teed 2-3 kilomeetrit veel Peipsini. Mets oli noor, pinnas kui eile küntud vagudega. Kuivad puunärakad allusid kohe käsule põleda. Lõkkerokaks oli klassikaline tatramöks, millele oli kõrvale imeline rohelise sibulaga hapukoorekaste ja President Laura kaasa veeratanud suur juustukera, oh, seda luksust! Tavo oli meile jõuluvalgusti kaasa võtnud, oh, seda valguetendust.

TEINE PÄEV 13. mai 

Jätsime kõik oma metallratsud ja plastmajad Laaksaarõ sadamasse. “Laupäeva hommikul kell 9:00 viib reisiparvlaev Koidula meid saarele, kus veedame päeva. Kella kuueks jõuame tagasi mandrile.” Nagu Kappav Põder lubas, nii ka oli. Kuna meie päev oli valdavalt sisustatud jalutamisega ja prügikoristustalgutega Piirissaarel, siis sai teisel päeval kokku vändatut vaid 25 km kokku mandril. Sealjuures sai läbitud müstiliselt lummava kidurate kaskedega mädasoo vahelisi teid.
Piirissaarel  ootas meid südamlik giid ja majamuuseumi valvaja Valentina, kes jutustas saare kolme küla elu-olust kahetunnisel tuuril: kuidas seal oli ikka aina vähem rahvast, kõige rohkem on vanureid ja joodikuid alles ning et maju on palju tules kahju saanud. Ta pajatas ka sellest, kuidas saare õitseajal olid siin lõputud sibula kõrgpeenarde väljad. Kl 10 paiku hommikul lasi giid meil korra poest läbi käia, kui enamik meist ostsid uued õlled, küsis Onu Linda viisakalt giidilt: “Ega te ei pahanda, et me joome?”, mille peale giidiproua lausus lohutavalt: “Ei, kohalikult joodikud praegu magavad.”
Aitasime ühel mehel mitmeaastalist prügikuhja koristada, sorteerisime nii, et higipull otsa ees, päike endiselt lõõskamas. Kole-armsatest leidudest võib nimetada legoklotse ja mähkmeid. Talgud läbi, läksime talgukorrapidaja aeda, kus ootasid soojad vorstid ja külm järvevesi näkisupluseks. Mürasime natuke ka suurel tuletõrjeautol, Hektar ja Kappav Põder ees, teised meie ringijõnglased taga, aga auto oli siiski kohalik töötav abiline tulehädas, nii meid hurjutati sealt maha tulema. Onu Linda palus andeks vaikselt me kõigi eest: “Vabandust, et me pahandust tegime.”
Leego järve kallas on olnud traditsiooniline koht, kus ring korraldab oma lõpulõke, aga seekord tehti ebatavaliselt ka rattaretk. Vanadest olijatest Hektar oskas rääkida, et ega sinna Leego järve kaldale ringirahvas jõuab tavaliselt alles päris hilja öötundidel, nii oli üllatav jõuda enne päikeseloojangut seekord ja isegi nautida loojangu kuma.
Me President, ekspresident Jürgen ja Väike Jauram võtsid vaevuks küsida lähimast ja pea ainsast talust kive kilesaunaks. Peale pangetäie kivide anti neile kaasa ka kolm latikat. Ja, oh, millise rõõmuga tulid need kolm tagasi, et jagada oma saaki!
Koos siiski otsustati, et kaks kala tuleks jätta söögilauale, ühe ellu. Nii võttis kalasõber Jürks ühe kala ja lasi ta madalas vees lahti. Ja teised hõikasid, et kas Jürgen õpetab kala ujuma; ent kala kohmakusest vees pobisesid teised juurde, et ehk kalake on surnud juba. Aga, ei, kala õppis ikka ära ujumise taas. Ja siis algas ennenägematu tsirkus. Me Väike Jauram asus võitlusesse surma mõistetud kaladega. Küll proovis maha nottida mitme relvaga, küll puhastada mitut moodi, küll rääkis veel suuri sõnu juurde kala vaimust ja kes teab, millest veel.
Esimene küpsetatud-maitsestatud kala läks ringile maiustamiseks, ah, kuis paar tilka sidrunit tegid selle vägagi heaks. Hurraaga otsustati teine latikas kalasupiks teha, aga juba järgmisel päeval krimpsutati selle kalasupi peale ninaga.
Väike Jauram oli meist vapraim ja katsetas esimesena meie kilesauna, mis sai kolme-nelja puu ümber ehitatud. Teised olid väljas vahtimas, et kuidas siis esimene leil on. Jäin ainsana lõkke äärde, mõeldes, et mul vast soojem, kui tal seal sees külmakambris. Väike Jauram karjatas, aga aru ei saanud, kas kuumusest või külmast. Ja tuli ka lõpuks järgmine karje: “Külm on!” Esimene saunaskäik läks aia taha. Teisel korral prooviti enam kive kuumutada ja üldse neid rohkem tuua. Läksime üheksakesi sisse, kilekatuse kõrguse tõttu olime kui seenelised poolküürakil, pepud ühes suunas, pead teises - leilipange suunas. Teine kord nagu sai näo niiskeks, aga mitte enda higist; näod olid soojad, ent jalad värisesid külmast. Keegi vist podises, et peaks ikka villasokkidega sauna minema järgmine kord. Koos joosti suplema – karge! Proovisime veel. Alles kolmandal korral sai natuke ikka tunda kuuma ülakehaga, aga kaua see ei kestnud, ent elevust oli küllaga.
Me teine lõkkeõhtu oli kole palju õdusam kuidagi. Meil oli nii nooremaid kui vanemaid ringilisi, neid eristas järgnev: nooremad teadsid, et mitmendal ühismatkal nad on, vanemad ei osanud enam öelda mitmekümnes retk see neil on. Siiski kirjust seltskonnast hoolimata, teadsime palju samu laule, ning küllaga oli matkalugusi ja anekdoote jagada. Hektar ja Taavetitäht jutustasid enim vanu matkaseiklusi. Füüsik Siim, me kohalik Bob Dylan oma suupilliga, oli kaasa saatmas meie palu anarhistlikest lembelauludeni, sealjuures sai lauldud Juhan Weedingut:
„Kartuliõis, kartuliõis
ja ülepannikoogid pruunis võis.
Kui vanaonu kartult muldas,
õhtupäike üle kuldas,
tema ammu halliks läinud juust“

KOLMAS PÄEV 14. mai 
    
Unustasin, et mu telgikaaslane jättis telgiukse suurelt lahti, nii ehmusin, kui ärgates vahtis imekaunis Leedo järv üksikute puudega kaldal mulle lahkelt vastu. Paganama ilus! Taas oli ilm meie vastu nii lahke, ei ühtegi piiska ja kui ka natuke tuult oli, siis ainult, et jahutada meie rattavõhmast võitatud selgu.
Viimased inimesed said üles u kl 11. Kaaslased sõid kõike, mis veel ette juhtus, viimasel päeval peaks ju natuke kõike sööma, koju ikka ei tassi. Kes sõi eilset kalasuppi, mis oli nüüd pilafisarnane värk; kes sõi leotatud kaerahelbeid jõhvikatega; kes võileibu. Oh, seda armast inglit, kes jättis viimaseks lõkkesöögiks vahvleid meile. Maarja, kes muidu meist noorim, oli kui lahke vanaema oma vahvli ja moosiga. Soojendasime üles, jagasime pooleks ja naeratasime tänulikult kui kuulekad lapsed vanaemale.
Me kuldsete kätega Keily punus veel viimase asjana meie Presidendile kaks tihedat kalasabapatsi, et ikka President oleks ratta seljas voolujoonelisem.
Retk tagasi Tartu oli päris pikk, eredaim hetk mu jaoks oli, kui saime kole paksust liiva teest sileda asfaldi peale. Mu kitsad rattad ei tahtnud sugugi sõita liivas Piirissaare lähedal, nii mõnigi me ratastest jättis S-kujulised radu maha, aga vot asfaldi peale jõudes, mu rattas nurrus ja mina ka, rõõmust laulsin Velikije Luki lauluridu: ”See vist ongi armasus, armastus, armastus.” Sujuv sõit võis alata.
Kavastu parveni jõudnud, kuidagi juhtus, et vaid naised keerasid väntrooli, mis meid teisele kaldale viis. Eks ta ole, vaid sõjaajal, kui mehed on rindel või kui ringirahvas on parvel, võtavad naised üle kõik tööstuse. Kavastu parve juhiks oli Karlsson Katuselt, s.t. vahva ja ümar mees nagu oma parimates aastates, soovisime veel viimase asjana talle: “Head emadepäeva!” mille peale ta lakooniliselt vastas: “Ma olen veel poeg.”
Viimaste jäätiste eel. Jürto pilt. 
Sibasime viimaste päikesekiirtega Läbi Luunja Tartu Prismasse viimaseid jäätiseid korjama.
Kolmanda päeva kilometraaž oli, ütleme üldistades, et kõvasti üle esimese päeva oma ehk 62+.
Kurjam, maruvahva oli teiega! Järgmiste lõkkeõhtuteni ja seniks püüdke päikest!



Velosoof

Juta Kruusmäe
----------------------------------
Aee-Aee!

Aeglaselt on kevad saabumas ja taaskord on aeg kaevata kuurist välja oma kaherattalised sõbrad ja minna ühele mõnusale rännakule!
Pumpa kummid täis ja täida spordipudelid mahlaga, sest tänavu viib meie tee Piirissaarele.
Kolme päeva peale on ära jaotatud 130 kilomeetrit, mis peaks olema ka kõige kogenematule rattasõbrale paraja suurusega amps.




 

Plaan näeb välja järgmine:

Muudatus! Väljume Tartust homme (12.05) kell 17:00 Hurda pargi juurest! Koguneme 20 minutit varem.
Palun jägida ka matka facebooki üritust, sest sinna lähevad jooksvad teadaanded.
  • Reedel (12.05) kell 17:22 hüppame ratastega Tartus rongile 
  • Maha tuleme Veriora peatuses ja hakkame Laaksaarõ sadama poole väntama. 
  • Laupäeva hommikul kell 9:00 viib reisiparvlaev Koidula meid saarele, kus veedame päeva. Kella kuueks jõuame tagasi mandrile. 
  • Õhtu veedame salapärase Perajärve juures (ei, mitte selle, mis Antslas on!). 
  • Pühapäeval kulgeme vaikselt tagasi Tartu poole.

Raha peaks kaasa võtma vähemalt 8.50€, et saaks ilusti rongi ja praamiga sõidetud. Lisaks 4€, kui soovid ka Piirissaarele oma ratta kaasa vedada.
Ring hoolitseb hommiku- ja õhtusöögi eest, lõunase vahepala võiks igaüks ise kaasa võtta!

// Oma tulekust anna teada Ringi blogipostituse kommentaariumis.//

Murede ja küsimuste korral võta kindlasti ühendust Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringiga!
Suure häda korral saab ka helistada: Andreas 56567755



Ürituse leiate Facebookist siit!

Matkalised:
1) Andreas
2) Tavo
3) Taavet
4) Keily
5) Liis
6) Laura
7) Edgar
8) Jürgen
9) Joosep
10) Maarja
12) Artur
13) Juta
14) Onu Linda
15) Johannes





laupäev, 6. mai 2017

Seminar: metsaseadusest läbi erametsaomaniku silmade

Head metsasõbrad!

10. mail kell 18 toimub Ühinenud Metsaomanike seminar "Metsaseadusest läbi erametsaomaniku silmade", kus teema võtavad üles Pille-Riin Ressar, Kadri-Aija Viik, Kertu Kekk ja Tiit Kosenkranius.

Räägitakse Eesti metsandusest üldiselt, siis täpsemalt erametsandusest, metsade sertifitseerimisest ja edasi juba ühistu tegemistest. Tehakse juttu ka uue metsaseadusega seonduvatest probleemidest ja avaldatakse arvamust.

Esitamisele tulevad ettekanded ja videod tegemistest. Pärast seda leiab aset arutelu- ja küsimustevoor.

Seminar toimub Vanemuise 46 ruumis 246 ja on kõikidele tasuta!
Seal näeme!

Facebooki ürituse leiab siit.


reede, 28. aprill 2017

Kevadpäevad 2017: linnulauluhommik Raadi kalmistul




Hommikul olid autoklaasid härmas ja maa külmunud. Pilvi taevas ei paistnud ning päike oli juba tõusmas. Mõned pelglikumad linnud võib-olla piilusid silmanurgast jahedaid võrseid ning otsustasid tukastada kuni päike looduse üles soojendab, ometi oli neid, kes kargest hommikust hoolimata laulda lõõritasid.

Siin on siis need 17 sulelist kohalolijat, kes Aidaraamatusse ennast kirja ei pannud:

Punarind, kuldnokk, hallrästas, vares, metsvint, lepalind, võsaraat, rasvatihane, väike-lehelind, must-kärbsenäpp, laulurästas, suurnokk-vint leevike, hakk, tamme-kirjurähn, suur-kirjurähn, pasknäär.


---

Ära maga maha!

Looduskaitsering kutsub selle kevade kõige kaunimale kontserdile!

Ootame kõiki linnulauluarmastajaid reedel 28. aprillil Raadi kalmistule. Teekonda heli-ja värvidemaailma alustame kell 6.00 hommikul kalmistu peaväravate juurest.
Võimalusel võta kaasa ka binokkel!

Retke juhib Eesti Ornitoloogiaühingu direktor Andres Kalamees!




kolmapäev, 26. aprill 2017

Kevadpäevad 2017: ööorienteerumine

Taaskord on kätte jõudmas kauaoodatud ööorienteerumine! 

Leia omale kuni 5-liikmeline võistkond ning sea neljapäeval 27. aprillil sammud Pirogovi platsi poole, et veeta üks unustamatu ja lõbus õhtu!
Start on avatud 20.00 - 21.00.

Ööorienteerumisel on ülesandeks leida üles kaardile märgitud punktid ning vastata nendega seotud küsimustele.
Teekonna lõpp asub ikka Zavoodis, kuhu ootame osalejaid kuni 03.00.

Rada võib läbida nii jalgsi kui ka mootorivaba liikumisvahendi abil (jalgratas, rula, tõukeratas, rulluisud).
Kaasa haara ka kirjutusvahend!

Osavõtu tasu on 0,50  ühe seikleja kohta, mille eest saab stardis linnakaardi.

Autasustamine toimub reedel, 28. aprillil kell 17.00 Pirogovi pargis kahes eraldi kategoorias: jalamehed/-naised ja mootorita liikumisabilised. Auhinnakotid saavad näppu mõlema kategooria 3 parimat võistkonda. Võrdsete punktide arvu korral on eelis raja kiiremini läbinud võistkonnal.

Kostüümi kandmise eest saab lisapunkte!

Vaata üritust Facebookis!

Ööorienteerumist toetavad:




teisipäev, 25. aprill 2017

Kevadpäevad 2017: tatrahommik ja öölaulupidu

Tudengipäevade avapäev möödus Ringil tegusalt!

Hommikul alustasime varakult linnainimeste kostitamisega. Pannkoogihommiku raames pakkusime maitsemeeli ülendavat lõkkerokka - keetsime 15 kg maitsvat tatart, millele sai lisatud sibulat, küüslauku ja ube. Lihalembestele sai roa sisse ka konservliha poetatud. Kõrvale sai rüübata ka soojendavat taimeteed, millele andsid maitset saialilled, angervaks, kummel ja veel palju-palju muud. Keele viis alla!


Käib tegus töö tatravalli taga





Õhtul liikusime üheskoos öölaulupeole, kus kõrgel lehviva Ringi lipu all linnukeste kombel lõõritasime!

Foto: Margus Ansu, Postimees

Tudengipäevade raames on oodata veel ööorienteerumist ja linnulauluhommikut!



laupäev, 22. aprill 2017

Avalik koosolek Rail Balticust


22. aprillil toimus Ringi eestvedamisel Tartu Raekoja platsil Rail Balticu vastane aktsioon.

Leiame, et praegune kavandatav projekt ei arvesta loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtetega ja kohalike elanike huvidega. Samuti on vähe kaasatud kohalikke inimesi projekti arendamisse. 

Viimast kogesime ise eelmise aasta talvel, kui matkasime läbi Rail Balticu kavandatava trassi ning kohtusime inimestega, kelle lähistelt RB hakkaks mööduma. Mälu värskendust leiab siit

Aktsiooniks ehitasime rongi, millega takistasime inimeste voogu Rüütli tänava otsas nagu seda teeks looduses kavandatav raudteetrass metsloomade suhtes. Rongil olid vagunid, millel Rail Baltic hakkaks transportima inimesi ja tarnima kaupu. Jätsime vedurijuhi akna tühjaks, et tahtjad saaksid endast vedurijuhina pilti teha. Kes aga tahaks sellise rongi vedurijuht olla? Tuli välja, et enamik möödakõndijatest seda meelepäraseks ei pidanud. Oli see siis paremate tööperspektiivide pärast või tekkis neil päriselt põhimõtteline vastuolu, ei tea. Kohtasime vaid paari inimest, kes said pahaseks, et nende teed takistasime või kes arvasid, et peaksime koju minema, sest et "see on juba otsustatud, inimesi ei kuula ju enam keegi". 


Nii mitmedki möödakõndijad jäid aga kauemaks juttu ajama ning saime teada, et Tartu vanalinna laupäeva pärastlõunase inimeste kontingendi üldine meelestatus on siiski RB vastane. 

Sama päeva hommikul sai helistatud ka Postimehe ning Aktuaalse Kaamera toimetusele, kes mõlemad olid kohe nõus kohale tulema ja aktsiooni ka meedias kajastama. 
Siit leiabki meid Tallinna meeleavalduse järelloona (RB-st on juttu alates 03.15). 
Siit saab pilgu peale visata Tartu Postimehe artiklile koos pildigaleriiga.


Sel pärastlõunal nägime nelja aastaaega nagu ühele normaalsele päevale kohane. Sadas lund, lörtsi, vihma ja ilm näitas nii tugevat tuult kui ka päikest. Koosoleku lõppedes läksime allesjäänud rongiga Supilinna päevadele, kus oli algamas arutelu keskkonnateemadel ning muuhulgas pidi kõneldama ka Rail Balticust. Arutelu oli lühike ja põgus. Külaplatsil oli aga ette valmistatud suur lõke, kuhu ka ilmale vastu pidanud Rail Balticu sättisime põlemist ootama.    


Pärast meeleavalduse toimumist jäime silma geoloogidele, kes märkasid, et ühele meie rongi vagunile oli kirja saanud "kildagaas". Ring ei toeta vandenõuteoreetikuid ning tühja jutu puhujaid. Nüüd saime kõik targemaks, et kildagaasi Eestis ei leidu ning seepärast RB seda ka välja vedada ei saa. Tahtsime äratada vagunikirjadega huvi inimestes ja nende pilku püüda, et nad probleemi peale mõtleksid. Tuli välja aga et seda tegime valel alusel kildagaasi osas. 

Küllaga võib öelda, et aktsioon õnnestus. Saime suunata tähelepanu murepunktidele ning puhuda inimestega juttu. Eks siis näeb, mis see riigikogu otsustab. 

Lõpetuseks Lea luuletus, mis sai aktsioonist inspireeritud. 


Kasutaja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering foto.

reede, 7. aprill 2017

Kevadele vastu hääletusretk 2017


Matkalised Poola kevades! (pildilt on puudu Jürgen, kes tol hetkel oli järves suplemas)
Mõtteid reisist jagab Liisi!

Seekordne hääletusretk oli eriline. Lisaks kevade toomisele otsustasime ka natuke siinsest talvest kaasa pakkida ning lõunapoole jagada. Nii tervitas meid hommikune lumevaip nii Lätis, Leedus kui ka Poolas.
Retke esimeseks õhtuks olid Poolasse jõudnud 2 paari. Lootsime ka koos laagrisse jääda, kuid Suwałki linnast välja hääletamine keset ööd ei läinud just kuigi libedalt. Meie vahemaaks Laura ja Andreasega jäi umbes 15 km. Kuna väsimus oli juba suur ja öö kole pime, otsustasime oma telgi püsti panna kuhugi, kust hommikul jälle hea kiiresti teele minna. Täpsemalt ühe pisikese ringtee keskele, künka otsa, põõsaste vahele. Hommikul äratasid meid kella asemel hoopis mööda vuravad autod. Jätkus teekond Giżycko linna poole. Õige pea olime kohal. Tartust lõppsihtkohta jõudsime kokku 6 auto ja 23 tunniga. Selle retke vaieldamatu rekord!
Linnatänavatel oli näha palju igast vanusest inimesi, kes valgete pitsiliste linakeste kaetud lihavõttemunade korvid käes, kirikute poole liikusid. Meie aga liikusime metsa poole. Kohale olid jõudnud veel Laura, Andreas, Keily ja Jürgen. Paraku osutus meie kaardilt välja valitud järvedevaheline metsane laagripaik militaaralaks. Teed ääristasid suured, kollased, neljas keeles hoiatavad sildid, mis keelasid alale sisenemist, aga me ei lasknud endid sellest pisiasjast häirida. Laager sai püsti pandud otse lasketiiru taha, kus pühade puhul valitses vaikus.


Metsa all leidus kõike, millest üks matkaline unistada oskaks, ja veel palju rohkemgi. Lisaks suurele hulgale kuivadele lõkkepuudele leidsime ka tooli, tumba ja paar patja. Luksus missugune! Esimese õhtu puhul kostitasid Laura ja Andreas meid erilise üllatusdelikatessroaga – lõkkel küpsetatud viinamäetigudega. Teiste kommentaaride põhjal iseloomustaksin suupisteid sõnadega „veniv“, „kummine“ ja „kala maitsega“. Ise jätsin degusteerimise seekord vahele.
Järgmisel hommikul saabusid Helena ja Hendrik ning õhtuks olid kohal ka Robin, Teili, Matis ja Annika. Kõik koos kondasime Giżycko lähistel veel paar päeva – uudistatud sai nii linna kui järvedevahelist metsaala. Hoolimata taevast aeg-ajalt pudisevast lumest ning järve katvast õhukesest jääkirmest jõudsime ka järve suplema.

Reisi viienda päeva hommikul ärkasime lasketiirust kostuvate püssilaskude peale. Pühad olid selleks korraks läbi ja meil aeg militaaralalt jalga lasta. Võtsime suuna Giżycko linna sauna ja ujula poole. Saunaruum oli mõeldud viiele inimesele ja meil oli tükk tegemist, et administraatorihärrale (kes võõrkeeli just kuigivõrd pruukida ei osanud) selgeks teha, et me ikka väga-väga tahame end sinna kaheteistkümnekesi sisse pressida. See meil loomulikult ka õnnestus. Mõni tund hiljem istusime värske ja puhtana rongi peale, suunaks Gierłoż. Pimedas võõraid metsaradu mööda minnes jõudsime laagripaika, kus maapinda kattis ülasevaip, tähed särasid nii taevast kui järvepeeglilt ja kaugelt kostis hüübi nõiduslik laul. Kätte oli jõudnud viimane õhtu, mil kõik koos lõkke ääres peesitada saime.
Hommikul viis meid tee juba Hitleri punkrite poole. Peale paaritunnist turnimist punkrite varemetes (taaskord eirasime keelavaid silte), seadsime sammud igaüks ise suunda. Kes hakkas hoogsalt kodu poole hääletama, kes hoopis lõunasse (võibolla lootsid Keily ja Jürgen suve ka kohe ära tuua). Meie Johannese, Laura ja Andreasega aga tõestasime sel päeval, et ka neljakesi on võimalik pöidlaküüdiga reisida. 3 autot järjest! Järgmisel hommikul asusime küll teele eraldi, kuid mõne tunni pärast leidsime end taaskord neljakesi ühest autost. Suwalkist Eesti poole teekond enam nii libedalt ei läinud. Siiski, peale tundidepikkust tee ääres külmetamist ja vähemalt minu puhul ka lootuse kaotamist, õnnestus meil saada kaubaautode peale, mis olid teel Eestisse. Varahommikuks olime läbi lörtsisaju jõudnud kodusesse Tartusse. Siin sadas vihma. Järgmisel päeval kattis aga maad taaskord lumevaip. Ma ei tea, kuidas teiste rännulistega lood on, aga mina pean küll tunnistama, et kaotasin vist kaasapakitud kevade kuskil teepeal ära. 


Head reisisellid-ringilised!
Aeg on jälle sealmaal, et tuleb kiiremas korras kevad ära tuua. Kaua me ootame, et puud ise lehte läheks ja muru roheliseks värvub? Aitab! Pöidlaküüdiga toome ise kevade ja soojad tuuled kohale!


Seda, kuhu suund võetakse, arutatakse 11. aprillil algusega kell 20 presidendi residentsis. Samuti jagavad varasematel aastatel kevade ära toojad oma lugusid ja julgustust neile, kel veel tuleku osas kahtlusi peaks olema. 

Teele asume reedel, mahlakuu 14. päeval ja tagasi loodame jõuda hiljemalt 22. kuupäevaks. Ärasaatmine ja lõpliku sihtkoha kinnitamine toimub 13. aprilli õhtul Zavoodis.  Seal saab veel ilma kaaslaseta seiklejad paari panna ning viimased detailid läbi rääkida.

Kohtume Zavoodis kell 20.00!


Pildiotsingu Gizycko tulemus
Sihtpunkt on paika pandud! Proovime kevade leida üles Gizycko linnast Kirde-Poolast Masuuriast. 

Teele lähevad: 
Teili ja Robin 
Keily ja Jürgen 
Helena ja Hendrik 
Johannes ja Liisi
Laura ja Andreas
Annika ja Matis



Mis muud, kui kevadele järele!





neljapäev, 6. aprill 2017

Rail Baltic - poolt või vastu?

Tere ringirahvas! 

Pange kohe kalendrisse või mõnda mälusoppi kirja, et 12. aprillil tuleb tulla kell 19.00 Sisevete Saatkonda, sest just siis toimub Rail Balticu teemaline seminar. Seekord tuleb rääkima lausa mitu inimest. Külalisteks on Kristjan Kaunissaare, kes on Rail Balticu projekti koordinaator ning Priit Humal liikumisest Avalikult Rail Balticust. Vestlust modereerib Joosep Tiks TÜ väitlusklubist. Pange oma vaim ja küsimused valmis, sest oodata on tulist debatti! Seminar on tasuta nagu ikka.

Ürituse leiab ka Facebook-ist


Lisaks tulevasele debatile plaanime korraldada praegusel kujul planeeritava Rail Balticu vastast aktsiooni 22. aprillil Tartu Raekoja platsil. Sellekohane info varsti tulekul. Kõikidel huvilistel, kes tahavad aidata ettevalmistustega, palume ühendust võtta Ringi juhatusega.



kolmapäev, 29. märts 2017

Aprilli mälukas Sisevetes

Heipahei tülkrlased,

kevad algas küll juba üleelmine esmaspäev, aga kunagi pole hilja sula tähistada. Visake nurka oma kevadpuhastus, kodused toimetamised, motivatsioonikriisid ja kevadised väsimused ning kohtume juba nädala pärast (5. aprillilkell 20 Sisevete saatkonnas, et äratada oma ajunärvid talveunest. Kes Sisevetet ei tunne, siis kalevipoja kuju juures emajõe peal. 

Kes veel reegleid ei tea: 
20 küsimust
~5 liikmelised võistkonnad
võidab see, kes kõige õigemini vastab (vahel võidab ka kõige halvemini või kõige paremini vastaja)
NB! koos krookuste ja päikesega on tulnud Sisevetesse võimalus lisaks joogile ka kodutehtud pelmeene/praeleibu/friikaid osta! Maksta saab ainult sulas
Sisevete saatkond

Kohtumiseni kolmapäeval,
teie Rops, Max, Laurts, Trints ja Helks

teisipäev, 28. märts 2017

31.märts-02.aprill Lanksaarde!

Lumi- ja märtsikellukesed õitsevad juba ammu, esimesed rändlinnuparved on kohal ning kiivitajad otsivad põldudel kõhutäit, et kosutada end pärast pikka rännuteed. On aeg! Täpselt õige aeg, et vaadata üle Lanksaare elanikud! Abistame kohalikku pererahvast kurepesa ülespanekuga, mis olevat alla kukkunud ja muude talutöödega. Samuti on vaja meisterdada lindudele pesakaste. 

Veel on tarvis:
- lõbutseda ja elust rõõmu tunda
- sauna kütta
- loomi paitada ja patsutada

Kuuldavasti on hobuste seas ka uut kevadist pisiperet. Mis veel uudist on, seda näeb juba koha peal.

Laekuda võib endale meeldival ajal. Lanksaare asub Pärnumaal Tali vallas ning kohale saab bussiga, autoga, häälega või kuidagi muudmoodi läbi Kilingi-Nõmme ja Tali.

Reede õhtul väljub Tartust ekipaaž, kus on 2 vaba kohta. Motivatsioonikiri saata Onu Lindale (linda.r@hot.ee). 



Näeme juba Lanksaarel!




esmaspäev, 20. märts 2017

Presidendivalimised 2017

Looduskaitseringi uus president on LAURA TAMMISTE!

Tema juhatuse liikmed on Andreas Kullerkann, Carmen Oroperv, Epp Valdaru, Kristo Ets, Liisi Pley, Linda Rusalepp, Martin Tikk.

Presidendivalimistel osales 60 hääleõiguslikku Ringi liiget, Laura kogus 29 häält. Teised kandidaadid Keily ja Liisi vastavalt 16 ja 13 häält. 2 sedelit oli rikutud.

Valimiskomisjon koosseisus Lauri Palumets, Jarmo Jaanus ja Mikk Gaškov soovivad pr presidendile ja juhatusele jõudu ja jaksu.

-------------------------------------------------------------------------------------------------------
Heipa, siin siis kokkuvõtlikult, kes kandideerivad 60. (juubeli)aasta presidentideks ning nende platvormid:
Debatt toimub 15.03 Vanemuise 46-327 kell 19

Laura Tammiste


Tervist, head tülkarlased!


Mina olen Laura, teise aasta bioloog ning mul on au ja suurim rõõm uueks presidendiks kandideerida. Ring on andnud mulle palju toredaid hetki, teadmisi, rännakuid ning mõttekaaslaste leid
misrõõmu. Nüüd tunnen, et on aeg anda enda poolt ka midagi vastu. Järgnevalt esitangi oma lubadused ja ideed, mille tahan täide viia järgneva aasta jooksul, kui peaksin valituks osutuma. 

Viimase paari aasta vältel on toimunud järsud ning looduskaitse põhimõtetest kaugenevad muutused valitsuse poliitikas, mis pole just paljudele meist meele järele olnud. Ametlike keskkonna- ja looduskaitse organisatsioonide sõnad, hinnangud ja otsused on piiratud bürokraatiaga ning venivad nagu tatt talimatkal. Meil tudengite ja Ringi liikmetena on eelis avaldada vahetumat ja julgemat arvamust ilma tsensuurita, ilma et keegi Ringi rahakraanid kinni keeraks (sest neid meil ju peaaegu polegi). Arvan, et võiksime oma võimalusi selles osas paremini ära kasutada. 
Seega oma ametiajal luban pöörata rohkem tähelepanu ringirahva jaoks olulistele teemadele. Esiteks korraldan aktuaalsetel ainetel seminare ja aruteluõhtuid ning teiseks erinevaid aktsioone meeleavaldusmatkadest perfoomansite ja tänavakunstini. Sealjuures suhtudes alati ja ikka kõigesse elutervelt. Siinkohal (nagu kõiges) ootan avasüli kõigi vanade ja noorte Ringi liikmete panust ja ideid.  

Loomulikult hoian au sees Ringi traditsioone ja kui vaja, panen need ka uuesti ja paremini hingama. Või, kes teab, ehk loon hoopis uusi. 
- Tulevad üle mõistuse huvitavad seminarid ning väljasõidud, kus saab lisaks teadmistele nautida ka lõbusat ja teravat seltskonda. 
- Talguid tuleb, sest ma ei tea kuidas teile, aga mulle ei meeldi käed rüpes istuda. 
- Ka matku, luban, et tuleb küllaldaselt, nii korralisi kui ka erakorralisi. Hoolitsen selle eest, et jalg iga kord ikka korralikult märjaks saaks ja motivatsioonikomme oleks kõigile õigel hetkel jagada. Olen seda meelt, et kui jää kannab, siis peab uisud jalge alla panema ja kui lumi maas, siis suusad. Seene- ja marjaajal tuleb metsa minna korviga, et Ringi toiduvarusid täiendada kodumaiste hõrgutistega.
- Bussireisi on küllalt kaua planeeritud, annan endast parima, et see nüüd lõppude lõpuks tuleks ka. Mõtted juba podisevad ning võib olla üsna kindel, et tuleb kauaoodatud bussireis Venemaale!
- Ei unusta ka teisi traditsioonilisi üritusi ega ka samatähtsaid muidu spontaanseid kokkusaamisi. 
Lisaks Ringi ümmargusele aastapäevale saab ka Eesti Vabariik sajandivanuseks ning selle varjus on võimalik korraldada teemakohaseid ettevõtmisi. 
Tähtsaima lubaduse aga jätsin nimelt viimaseks: hoolitsen selle eest, et hiljemalt 60. aastapäevaks lõppude lõpuks leiduksid Ringile ka päris oma ruumid. Sellises soliidses eas võiks juba oma koht olemas olla küll. 

Minu juhatuses hakkaksid Ringi masinavärki korras hoidma ja õlitama mitmedki uued näod, aga leidub ka juba tuttavaid selle:

Andreas Kullerkann (öko II) 
Carmen Odoperv (bio ja elustiku kaitse I) 
Epp Valdaru (bio II) 
Kristo Ets (geenitehnoloogia mag II) 
Liisi Pley (bio ja elustiku kaitse I) 
Linda Rusalepp (öko dok I) 
Martin Tikk (loodusturism I) 

Nooruslik juhatus tagab ideede värskuse ning pideva uute ja aktiivsete tülkarlaste pealekasvu. Minu juhatuses on indu täis, vahva ja (hoolimata erialade sarnasusest) kirju seltskond, kellel on nii seikluslikku elufilosoofiat kui ka piisavalt kohusetunnet, et viia Ring väärika juubelini. Nendega läheksin ma luurele küll!


Et hilisemaid arusaamatusi vältida, siis pean teada andma, et üsna tõenäoliselt ei viibi ma järgmisel kevadsemestril Tartus ning seetõttu ei saa kahjuks alates jaanuarist/veebruarist (2018) kohapeal Ringil silma peal hoida. Olen aga valinud just sellise vägeva juhatuse, kes saab kindla peale need paar viimast kuud suurepäraselt hakkama ka ilma minu kohaloluta ning olen enam kui kindel, et muuhulgas saab korraldatud üks suurejooneline juubelipidu koos kõikide lisadega. Seega arvan, et minu eemalolek ei tohiks takistada minu kandidatuuri mitte üks teps!


Ringile õnne ja mõttevärskust soovides

Laura 
presidendikandidaat nr 1

Liisi Pley

Armas Ringi rahvas,

Paljudega teist ma veel kohtunud pole, seega püüan paari lausesesse suruda selle inimese, kes ma praegusel hetkel olen. Minu nimi on Liisi. Olen pärit ühest neljateistkümnest Vanamõisa külast. Sellest, mis asub Saue vallas. Mulle meeldib vihmasajus jalutada, puude otsas turnida, kannelt mängida ja suvel peenraid rohida. Üle kõige naudin ma varaseid hommikutunde, kui loodus on juba täies elus, kuid inimesed alles sängis teist külge pööravad. Ma kipun duši all laulma ja hommikuputru keetes köögis tantsima. Minu lemmikloom on hunt.

Praegu õpin bioloogia ja elustiku kaitse erialal ja olen alles rebane. Juba sügisel kutsuti mind lahkelt Ringi perekonda. Sellest ajast olen püüdnud osa võtta nii paljudest üritustest kui olen saanud, ning iga päevaga tunnen üha enam, kui palju Ring oma vaimsuse ja EluTerve Suhtumisega mind toetanud ja kujundanud on. Ring on toonud mu ellu uue hingamise ning olen selle eest südamest tänulik. Nüüd on mul avanenud võimalus kandideerida ka presidendikohale ning seeläbi anda oma panus uuele aastaRingile. 
Kui mina saan Ringi presidendiks, luban hoida elus kõiki neid vahvaid traditsioone, mis aastatega on kujunenud ning toimivad just sellistena, nagu nad praegu on. Käime matkamas, lähme püüame kevade kinni, saame seminaridel targaks ja ajame Zavoodis ajud kärssama. Peale selle luban, et teeme kõik endast oleneva, et leida Ringile viimaks ometi ruumid! Kuid mitte ainult. Uueks aastaks said üles seatud ka rida eesmärke, mille poole püüelda. Siin nad kõik reas on:
Toome Ringi ka koolinoorteni! Olen viimasel ajal kogenud, kuidas looduslähedus ja loodusest hooliv suhtumine on kooliealiste noorte seas üpris kehvas seisus. Usun, et meie suudame panna noori märkama loodust enda ümber!
Väljendame oma arvamusi valjemalt ja selgemalt! Osaleme võimalusel konverentsidel ja teeme koostööd teiste keskkonnakaitseorganisatsioonidega!
Korraldame rohkem ühiseid üritusi teiste tudengiorganisatsioonidega! Seeläbi saame kaasata Ringi tegevusse ka teiste erialade üliõpilasi!
Korraldame vähemalt ühe õdusa loodusõhtu kuuma tee ja elava muusikaga!
Sõidame kevadele vastu spontaanselt! Kevade peidupaiga kindlaks määramiseks ühendame jõud 13. aprilli õhtul, ikka Zavoodis!
Seame Ringi kodulehe korda!
Sellele, kuidas me täpselt kõiki neid eesmärke ellu viima hakkame,  leiame lahenduse juhatusega, kus igaühes leidub ohtralt teotahet, häid mõtteid ja värskeid ideid!

Minu juhatusse kuuluvad:
Carmen Oroperv – bioloogia ja elustiku kaitse I
Kärt Poots – arvutitehnika II
Laura Tammiste – ökoloogia ning elustiku kaitse II
Martin Tikk – EMÜ loodusturism I
Anu Sihv – geograafia III
Helena Vanari – bioloogia ja elustiku kaitse I
Andreas Kullerkann – ökoloogia ning elustiku kaitse II
video

Ja veel üks viimane lubadus! Kui valituks osutume meie, saab Ringi 60. aastapäeval näha lavalaudadel Ringi juhatuse bändi! 

Kaunist teekonda juubeli poole,
Liisi


Keily Tammaru

Armsad tülkrid ja sõbrad!
Mul on au olla presidendikandidaat. Panustan Ringi tegevusse kogu hingega, tahan hoida Ringi sama muheda ja elavana nagu see on ning viia Ringi edasi!
Ringis on olemas suurepärased ettevõtmised, kontaktid ja sidemed. Ring püsib kõige paremini just meie pikkadel traditsioonidel. Soovin neid hoida veelgi tugevamana ning elavdada.
Ring – minu prioriteet number üks kogu aastaring!
Seega minu prioriteedid järgmiseks aastaks:
* Matkadel rohkem PÜHERDAMIST! Kuidas saab nii olla, et tuled pärast matka puhtana metsast välja? Ei tilgu, ei haise? Ei saagi! Matkad kordades vastikumaks! Püherdame, nühime läbi võsaseinast, riskime jõkkekukkumisega, marsime kott peas läbi rinnuni vee. Ringi matkad pakuvad seda, kuid kõige enam toob püherdamist esile EKSIMISMATK öises metsas!
* Moos pudru peale! Kondentspiim ja karamell teevad keele magusaks ning purk sellist energiat peab varuks kotis olema. Siisiki-siiski on vaja ka lõkkepudrule isetehtud moosi, nagu Ringi matkadel vanasti.
* Toome kevade ära! Kevadele vastu hääletamine! Viimastel aastatel on olnud sihtkoht teada, kuid seekord üle pika aja lööme kaardi Zavoodis lauale ja otsustame ööl enne minekut, kuhu hing ihkab minna.
* Tulemas on vähemalt 4 talgud! Kõik teavad, et talgud on ägedad ja koos lõbusas seltskonnas saame palju ära teha sõprade ja looduse heaks! Tulemas on näiteks ühistalgud ELFi, Sorexi ja KÜSiga ning kindlasti moositalgud!
* Maikuus ootab ees bussiekskursioon Piirissaarde. See on soojendus ja sissejuhatus bussireisiks. Kütame diskobussi nii üles, et tast saab sellise sauna, et Pluuto võiks selle oma neljasaja-xx-indaks saunaks lisada!
Hammas verel, ei jää ka bussireis kaugele! (või õigemini jääb kaugele, sest läheme enam kui nädalaks ja mitte jala, vaid bussiga)
* ZAVOOD ausse! Et Ringi liikmed ikka teaks ja mäletaks, mis on „Kodu laul“. Zavoodis lõppevad ööorienteerumised ning jätkuvad seminariarutelud. See on koht, kus saab inspiratsiooni, julgust, uusi sidemeid, vahetada teadmisi ja arvamusi ning veel väljaütlemata mõtteid välja öelda. Ees on 12 põnevat seminari, mis väärivad järelseminari Zavoodis! Just järelarutelud toovad esile olulisi punkte seminari teemadel ning looduskaitse ja keskkonna teemadel üldiselt ning annavad initsiatiivi tegutseda.
Pean väärikaks Ringi kolme sektorit.
Me armastame loodust. Me hoiame üksteist. Äärmiselt oluline on hoida sidemeid Ringi “pensionäridega”, vahetada nendega järjepidevalt mõtteid ja hoida kontakti. Nad on meile oluline inspiratsioon, tugi ja kannavad endast teadmistepagasit, mida jagada.
Me ei ole tavaline tudengiorganisatsioon. Kuuludes EKOsse, Loodusajakirja liikmete hulka ning tehes koostööd erinevate organisatsioonidega Eestis ja ka välismaal on meil väga laialdased kontaktid. Meil on teadmised ja võimalus oma sõna maksma panna!
Poliitika pole Ringi asi, aga kui loodusele liiga tehakse, siis ei saa ometi niisama kõrvalt vaadata. Nagu talgutelgi – tuleb tegutseda!
Juba pühapäeval arutame Rail Balticu seminar-väitluse võimalusi koostöös ERLiga. Mõtete väljaütlemine ja läbi analüüsimine on väga oluline punkt, et edasi tegutseda ning väitlusvorm annab selleks suurepärase võimaluse.
Järgmiseks on vaja teadvustada rahvast, tuua temaatika neile nii lähedale kui võimalik – osaluse kaudu. Sorex on huvitatud meiega Tallinna poolt liituma Birgiti linnaaktsiooni idees blokeerida tänav „Rail balticuga“, kus inimestel tuleb „tara“ alt läbi kaevuda või „viaduktilt“ üle ronida. Tõeline kokkupuude paneb inimest hoomama seda, mida veel ei ole.
Mis puudutab Ringi ruumi, siis ehk täna kuulsite Riia 23 puurimishäält? Siiski hoiame jooksvalt kätt pulsil.
Ringi süda on kokkukuuluv liikmeskond, kes käivad üritustel ja osalevad aruteludes nii kuulaja kui kaasarääkijana. Ringi juhatus on selle südame lihas, mis hoiab Ringi tuksumas.
Et lihas oleks tugev olen kokku pannud motiveeritud, tegusa ja ETSi aus hoidva juhatuse:
Lea Lopp – TÜ bioloogia ja elustiku kaitse
Laura Tammiste – TÜ bioloogia
Kaarel Eensoo – EMÜ maaehitus
Marie Johanna Univer – TÜ geograafia
Kärt Poots – TÜ arvutitehnika
Hendrik Neubauer – TÜ geograafia
Liisi Pley – TÜ bioloogia ja elustiku kaitse
Tekkinud küsimustele saab vastused debatil.
Kohtumiseni debatil, aastapäeval, uues aastaringis!
Ikka teie
Keily