7. oktoobril toimus seminar-muljeteõhtu rongireisist Baikali järve äärde, kus 2010. aasta suvel käisid matkamas Meeli Mets ja Merle Toom.
Eestist ligi 5500 km ida pool Siberis asuv Baikali järv on maailma sügavaim mageveejärv (1637 m). Järve põhjapool on vesi piisavalt puhas, et kasutada seda otse joogiveena või toidu valmistamiseks, mis teeb matkaja elu oluliselt kergemaks.
Järve keskmine laius on võrreldav Peipsiga, kuid erinevalt Peipsist on vastaskalda silmapiir alati veest kõrguva mäeahelikuna nähtav. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises alangus ehk riftiorus ning kohati paljanduvad metsavabad graniidist kaljunukid.
Baikal asub taiga loodusvööndis, kus valdavaks on okasmets. Põhja pool järve on tumetaiga- tihedam mets, kus peamisteks puudeks kuused, nulud ja seedermännid. Hõredamat ja valgusküllasemat heletaigat, kus kasvavad valgusnõudlikud männid või lehised, näeb järve lõuna pool. Tänu seedermännile on sealsetel aladel elutsemas palju närilisi, kellest kõige ohtramalt nähti matkal vöötoravat ehk burundukki. Samas on ka palju nendest loomadest toituvaid kiskjaid nagu näiteks soobel.
Baikali järve vanus (25 miljonit aastat) ning isolatsioon on loonud maailma rikkalikuma ning erilisema magevee fauna. Tuntumate endeemsete liikide seas on Baikali viigerhüljes nerpa ning arvukas kalaliik omul. Kohalikud siberlased on teinud neist liikidest tõelise müügiartikli, kus pea igas suuremas linnas on poodides näha tuistidele suunatud nerpa sümboolikaga esemeid. Omulit püütakse ohtralt ning pakutakse kõikvõimalikel viisidel (suitsutatult, küpsetatult, marineeritult jne).
Baikali ääres on hea matkata, kuna ümber järve rajavad tuhanded vabatahtlikud iga aasta mitmeid erineva raskusastmega matkaradu. Lõunarannikul Tanhois asuvat Baikali biosfääri kaitseala keskust külastades sai tutvust teha vabatahtlike tegemistega ning aidata neid erinevatel töödel. Vastutasuks söök ja saun ning peavarjuks saadi telgi asemel jurta, mis on mongoliitset päritolu põlisrahva ehk burjaatide traditsiooniline eluase. Biosfääri kaitseala loodi 1978. aastal Baikali järve ning Hamar-Dabani mäestiku vaheliste mägimetsade elustiku kaitseks. Reservaadil liikuda oli võimalik vaid saatjaga.
Tanhoi naaberlinnas Baikalskis asub paberi- ja tselluloosivabrik. Aastakümneid tegutsedes oli vabrik suurimaks sealseks keskkonnareostajaks. Paar aastat tagasi vabriku tegevus peatati ning edasist ohtu selle tegevus järvele ning sealsele keskkonnale ei põhjusta. Turisminduse kõrval on hetkel suuremad Baikali reostajad mitmed linnad oma reoveega ning põhjaosast mööduv Baikali-Amuuri magistraalraudtee.
7.okt kell 19:00 A. Kitzbergi 8
Taas muutub Ki
tzbergi kommuuni elutuba seminariruumiks, kus Meeli Mets räägib matkajuttu.Hea võimalus saada kokku ringirahvaga kuulata jutte kaugetest maadest ning arutleda põnevate teemade üle.
Lisainfo: Johannes (johannes@360.ee)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar